PEREÜRITUS • Vastseliina piiskopilinnusel on verine ajalugu. Ajaloolase Jüri Kuuskemaa hinnangul on ainuüksi meie idanaabrid Vastseliinale aegade jooksul korraldanud ligi 40 sõjakäiku. Ka laupäeval, 28. juulil toimunud „Vana aja päeval” olid pihkvalased kohal, seekord küll rahumeelsete kavatsustega. Nende klubi Pskovski Grad näitas huvilistele keskaegset mõõgavõitlust ja selle pidamiseks hädavajalikku rasket turvavarustust. Ühtlasi võttis üks pihkvalastest, Stanislav, osa ka iga-aastasest Vastseliina rändrüütli valimise turniirist.

Rändrüütli valimine oli ürituse tipphetk. Viis vaprat võistlejat pidid 30kraadises kuumuses panema selga raske raudsärgi ja jooksma sellega ümber linnuse varemete künkliku takistusraja. Linnusetornis ootas neid kaunis neitsi Anu, kellele tuli hingeldamist maha surudes lugeda ette üks rüütlile kohaselt romantiline luuletus. Mõõgavõitluses osava Stanislavi jaoks osutus see turniiri raskeimaks osaks, sest luuletus oli küll kirillitsas, kuid siiski eestikeelne. Luuletuse eest saadud lillega jooksid rüütlid alla vallikraavi ja seadsid malelaual segamini aetud malendid kiiresti õigesse ritta, et seejärel puuhobusega, kiiver peas ja mõõk käes, uuesti mäest üles kapata. Viimaseks väljakutseks oli mõõgaga vaenlase pea maha raiumine. Tõsi, vaenlane oli vaid sümboolne – kapsapea.

Distantsi läbimiseks kulus võistlejatel veidi üle kahe minuti. Sel aastal sai Vastseliina rändrüütliks  Tamur Tartust. Teisele kohale tuli kohalik mees Taavi, kolmandaks jäi Mikk Kirumpäält.

„Vana aja päev” on kogupereüritus. Lisaks rüütlitega kaasa jooksmisele said lapsed tutvuda keskaegse muusika, tantsude ja riietega. Televisioonist tuntud ajaloolane Jüri Kuuskemaa jutustas huvilistele Vastseliina ajaloo veristest sõdadest ja lahingutest. Ürituselt ei puudunud ka Võrumaa käsitöölised ja kaupmehed. Lisaks kaasavõetud kauba müümisele tutvustasid puidu-, naha-, klaasi-, sepatööde, saia- ja paljud teised käsitöömeistrid oma toodete valmistamise protsessi. See pakkus huvi nii väikestele kui suurtele.