ARVAMUS

KALEVI ALT VÄLJA 13 > 2021. aasta südasuvi on meie kõigi südameis isegi sedavõrd et võib rõõmu ja sooja suplusvee kõrval vanematel inimestel südames vaevusi põhjustada. Vana tarkusetera toimib täiega, et pole head halvata ja halba heata.

Talv-kevad-suvi

Ei tule meelde talve lõppu ja kevadet, kus keegi ei räägi gripist, kevadväsimusest? Kuhu nad kadusid? Jaanipäev valmistas pettumuse, sest vihma ei sadanudki!? Eestimaal harjuti pigem kolmekümnekraadise kuumusega.

Ei olnud põhjust isegi meeles pidada, mida tähendas vanadele eestlastele seitsmemagajapäev (27.06) ja seitsmevennapäev (10.07). Ilm on ilus, samal ajal maasikatele kuri, viljapõldudele liig kuiv, metsades tuleohtlik.

Muresuvi

Esimene mure. Kuuma suve külma tuššina mõjus Saksamaa kantsler Angela Merkeli (saab 17. juulil  67 aastaseks) ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni (43) avalikult välja öeldud soov teha koostööd Venemaa presidendi Vladimir Putiniga (69). On aja küsimus, millal mõttest saab avaliku saladusena koostöö!?

Käis ju Kalevipoegki naabri juurest Pihkvast laudu toomas, et ehitada.

Teine mure. Siim Kallas, kes on olnud Eestti panga president, minister ja peaminister ning eurosaadik, ütles otse välja, et Soome valitsus ei ole kriisiolukordades teinud Eesti suhtes positiivseid otsuseid. Riigina ja rahvana on olnud soomlased meile väga-väga lähedased.

Teise murenagi tuleb mängu meie suur naaber Venemaa. Soome valitsuse tipp-poliitikutele ei meeldi eestlaste kanakitkumine ja terav suhtlus Venemaaga!?

Kolmas mure. Meist ei hooli ka rootslased. Sel nädalal sukeldusid robotid Estonia vraki juurde. Milliseid pilte sealt saame? Miks kiirustasid rootslased Eesti Estoniat kinni matma. Ei ole meelest läinud rootslaste veendumus, et eestlased ei oskagi merd sõita? Millist tõde varjab merepõhjas olev väga märgilise nimega laev.

Neljas mure. Valgevene-Leedu piiril on piirivalvurid hädas ebaseaduslike piiriületajatega. Väga hea, et läkitasime sinna kümneliikmelise abimeeskonna. Esialgu püüavad piiririkkujad kiiresti liikuda Poola ja Saksamaa suunas. Kui nad võtaksid suuna Soome või Rootsi, siis sattuvad surve alla ka Läti ja Eesti.  Varsti ületab  ebaseaduslike piiriületajate arv 2000 piiri. Kui uskuda vihjeid, et iga piiriületaja maksab piiri äärde transportrimise eest kuni 10 000 dollarit, siis 2000 ületaja puhul on smuugeldajad teeninud hinnanguliselt 20 miljonit dollarit. Leedukad on asunud piirile lisatõkkeid rajama.

Meie liit ongi Leedu-Läti-Eesti, mida eelmisel aastal hakati nimetama Balti mulliks.

Siin me oleme võrdsete seas ja meid on kokku umbes kuus miljonit.

Viies mure. Miks meie poliitikud ei ole Balti ühenduse suunas piisavalt tegutsenud? Üks põhjus on kindlasti, et Põhjamaade suunas on prestiižem, mugavam suhelda.

Me suumasime Eesti maailmakaardil ida-eurooplasteks, kui asusime koos rumeelastega kandideerima ÜRO julgeolekunõukogu valitud liikmeks. Viimased on juba mitmel korral julgeolekunõukogus olnud ja meie võit oli seega sümboolne. Maksumaksjale läheb see aga maksma miljoneid, sest oma liikmelisus tuleb ise kinni maksta.

Kuues mure. Viis aastat tagasi ei suutnud ilma puhkuseta töötavad riigikogulased presidenti valida ja see läks nii rappa, et praegu ei juleta (mõned erandid siiski on) presidendiks kandideeridagi. Istuv president teeb katseid kandideerida mitmel pool mujal, kuid äpardub ja siis soostub kodumaal uuesti kandideerima!?

Seitsmes mure. Vaktsiinilao üles sulamine ja miljonite eurode suurune kahju. Kes astuvad tagasi ja kellest hakkab koosnema uus valitsus? Kes on võimelised meie pisikest riiki riigimehelikult juhtima? See paneb muretsema!

Poliitikute väljendeid kasutades on võimu juurde pürgivate poliitikute pink pikk, kuid ministriks sobivaid inimesi on seal üksikuid.

KALEVI ALT VÄLJA NR 12 > Jaanipäeva järel anti teada, et kuumalaine on tunginud jahedasse, 2017. aastal valminud terviseameti vaktsiinilattu, mõnikümmend tuhat vaktsiini soojenesid üles ja need tuleb maha kanda. See oli alles algus.

100 000 ravimidoosi 1,15 miljoni euro eest

Ameti peadirektor Üllar Lanno teatas pressikonverentsil, et tegelik kahju on 1 150 000 eurot.

250 000 doosi kahjusummaga üle kolme miljoni

Terviseameti pressiteates anti teada, et ilmselt tuleb maha kanda 250 000 ravimidoosi ja kahjusumma ületab kolme miljoni euro piiri.

Seegi ei olnud kogu tõde!?

Peale koroonavaktsiinide oli laos eriravimid, mille seas väga kallid eriravimid. Tasapisi nimetati, et osalt on tegu imikutele sünni järel tarvilike ravimitega, maohammustuse vastumürkidega …

Minister vabandab

Minister Tanel Kiik põikleb ja seletab, et asjaosalised ei informeerinud teda piisava alarmiga ja kahju võib paisuda. Kindlustuse omavastutus on kümme protsenti, mis tähendab, et tuleb maksta 300 000 eurot.

Peaministri originaalne skeemitamine!?

Peaminister Kaja Kallas lähenes õnnetusele vabandavalt, et riik ei saa nõuda üheltki poliitikult ega ametnikult vastutuse võtmist, sest see nagu tunnistaks meie viga ja me ei saa kindlustusfirmalt kahjusid tagasi nõuda!?

Kas seda peaministri mõttekäiku jälgides saab öelda, et see on petutee või slikerdamine kindlustusfirmast raha saamiseks?

Ametniku kingitus eestimaalastele

Kogu aeg maksumaksja raha eest kõrgel palgal paljudes ametites töötanud ja praegu terviseala asekantslerina vaktsineerimise eest vastutav Maris Jesse (53) tõmbas tähelepanu, kui soovis maikuu keskel Moskvas käia.

Nüüd meedias esinedes lubas ta, et ei kandideeri sügisel enam asekantsleri kõrgepalgalisele kohale.

Kuidas seda võtta? Kas sooviga kustutada ravimite riknemise ümber kerkinud tulekahju? Või siis kui kingitust eestimaalastele? Või on see vastutuse võtmine lootuses püsida veel mõned kuud palgalehel.

Millest meile ei räägita?

Praegu teame, et maha tuleb kanda ravimeid umbes kolme miljoni euro eest. Kui mitusada tuhat ravimidoosi on maha kantud, siis tuleb muretseda uued ravimid, mis maksavad samuti kolm miljonit eurot. Kokku kahju kuus miljonit eurot.

Kui palju tuhandeid või kümneid tuhandeid eurosid maksab ravimite eriutiliseerimine!? Odav see ei ole.

Kõik see nõuab aega ja inimesi, kes loomulikult soovivad palka saada.

Millest ei tahaks üldse rääkidagi?

Eriravimitest ei tahaks rääkidagi, sest ei kujuta ette, et sünnitusmajades ei ole eriravimeid või vaktsiine, mida vajavad imikud või nende emad.

Veel kuuldub, et kuumalaine käes üles öelnud laos olid mingid kallid või väga kallid eriravimid eriti võrdsete inimeste jaoks ja tuletati meeldi, kui üks kantsler tuiskas jaanuarikuu esimestel päevadel Mustamäe haiglasse vaktsiini saama.

Segasevõitu on ka see, kas vaktsiinide soojenemisel räägitakse viaalidest või on kõik arvutatud doosideks.

Mida on hoitud saladuses?

Koroonasõjas arvatakse, et rahast ei räägita ja lepingud on kasulikud. Selle peale võib vastata nii ja naa. Siis tuleb mõista mõningaid riike, kus ei avaldata viirusse nakatanute ja surnute arvu. Nagu näiteks Korea, kus polegi viirust!?

Belgia eelarve- ja tarbijakaitseküsimustega tegelev riigisekretär Eva De Bleeker avaldas kogemata saladuse, kust saime teada, kui palju maksab üks vaktsiinidoos: Moderna 18 dollarit, Pfizer/BioNTech 12 dollarit, Oxford/AstraZeneca 1,78 dollarit.

Koroonapandeemia globaalseks kuluks pakkus ajakiri Foreign Affairs 20 triljonit dollarit. Et seda numbrit mõista, pakutakse võrdluseks, et kui igale meie planeedi inimesele anda kätte umbes 2200 eurot, siis saamegi kokku 20 triljonit. Maakeral elab 7,6 miljardit inimest. Triljon on miljon miljonit ehk 1 000 000 000 000, või siis 1 kaheteistkümne nulliga.

Selline on siis koroona kõikehõlmav jõud. Tasub vaktsineerida!