Naistepäeva on seostatud reformidega, millega naised said juurde õigusi ja vabadusi, mida neil varem ei olnud.

Naistepäeval püütakse pöörata tavalisest rohkem tähelepanu naiste probleemidele ja muredele. Sageli korraldatakse vägivallavastaseid aktsioone ning kriisikeskuste abistamist. Naisi on alati peetud nõrgemaks pooleks ühiskonnast, kuid aina rohkem nõuavad nad endile võrdset kohtlemist ja võrdõiguslikkust. Nagu igal mündil on kaks poolt, siis siinkohal jääbki arusaamatuks, miks peaks naisi naistepäeval nii oluliselt meeles pidama, kui nad tegelikult aina enam soovivad, et neid nähtaks meestega võrdsetena. Naistepäev on alati suurejooneline ja lillekauplustele üks kõige suurema käibega päevi. Naised võiksid sellele mõelda, sest enamik tuntud tegijaid lilleäris on samuti naised. Ei tahaks ju keegi sookaaslase kõige tulusamat käibepäeva kalendrist maha võtta.

Riigipühana oli naistepäev Eestis märgitud viimati 1990. aastal. Sel päeval võisid naised puhata. Ka nüüd, aastaid hiljem ei ole paljud seda unustanud. Ei ole sugugi erandlik juhus, kui naistele võimaldatakse töölt varem kojuminek või lausa vaba päev. Ega mõte ole üldse paha, kui töö võimaldab. Samas päästaks naiste kojujäämine meessoost ametikaaslasi lillesülemite varumisest ning ette ja taha kummardamisest ja ümmardamisest.

Naistel tasuks hästi järele mõelda, enne kui soovivad saada nii-öelda meesteks. Ilusate žestide ja piduliku kohtlemise üle on ju hea meel igal naisel. Keegi ei välista seda, et naised võivad soovi korral teha meestetöid. Nii on väga hapraid naisi, kes töötavad remondilukksepana, bussijuhina, piirivalvurina või veel mõnes teises mehises ametis. Üks ei välista teist.

Inimväärset kohtlemist väärvivad aga kõik olenemata soost või päevast. Näiteks pöördus möödunud aastal seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse 92 naist, kes olid üle elanud seksuaalvägivalla. Võrreldes 2017. aastaga on pöördumiste arv kahekordistunud. Pigem võiks igasugustel tähtpäevadel mitte ülemäära üle pingutada ja võtta igat päeva kui tähtsat, et vältida olukordi, mil kellelegi on ülekohut tehtud.

Väga lihtne on kellegi usaldust paluda, kuid keerulisem on seda ära teenida. Sama kehtib ka kõige ümbritseva suhtes. Iga päev puutume kokku usaldusega organisatsioonide vastu, toodete vastu, lõppenud valimistega seoses usaldusega erakondade vastu. Kui pikk on aga periood usalduse taastamiseks ja kas on see üldse võimalik? Valimistetrallis võidutsenud Reformierakonna puhul kulgeti kogu perioodi jooksul võrdlemisi viisakalt, sirgjooneliselt ja tagasihoidlikult. Siiski suudeti veel viimasel hetkel veenda rahvast oma väikestviisi rumaluses. ETV otse-eetrisse tehtud telefonikõned olid labased, lubamatud ja madalad. Tekib küsimus, kas viimasel minutil sellist tempu tehes loodeti, et enamik inimesi on oma valiku juba teinud ning järgmiste valimisteni on piisavalt aega andestamiseks ja unustamiseks. Oleme liikunud ühiskonda, kus pigem loodetakse valede käikude unustamisele, kui välditakse nende tegemist. Samas kui pöörata labasus vastupidiseks, siis tähelepanu tuli mainitud erakonnale neist kõnedest ilmtingimata. Hilisemad vabandused ja härdad silmad võitsid ehk veel nii mõnegi viimsel hetkel oma valimisotsust tegema mineja südame.

Tänaseks on valikud tehtud ja nuriseda on õigus vaid neil, kes ka ise kodanikukohust täitsid ja mingil moel, kas siis interneti teel või kohale minnes oma valiku tegid. Eesti mastaabis näitas edu Reformierakond, võrumaalased hoidsid EKRE poole. Hääleandjad peavad tulemusega rahul olema, eemalehoidjail ei ole kedagi süüdistada. Uue võimaluse saavad nad nelja aasta pärast. Ehk oleks olnud midagi teisiti, kui kõik, kes oma hääle andmata jätsid, oleksid valimisjaoskondi siiski väisanud ja oma sõna sekka öelnud.

Kuivõrd nüüdset valikut usaldatakse, selgub aja jooksul. Valitsemise periood on piisav aeg nii usalduse kaotamiseks kui ka selle uuesti võitmiseks. Loodetavasti peavad võimulesaajad pigem kinni teooriast, et lihtsam on usaldust hoida, kui seda kaotada ning tagasi võita. Unustamise ja usaldamise tagasivõitmise lävel seisavad praegu Eestis peale poliitikute veel teisedki tipud.