ARVAMUS
Kuhu me küll jõudnud oleme? Aegu tagasi oli ikka ausus au sees ja hinnati seaduskuulekust. Tänaseks on see nagu klaasist fassaad, mis aeg-ajalt üsna mõranema kipub. Iga päev räägitakse sellest, kuidas soovitakse vähendada vägivalda, eriti lähisuhtevägivalda. Taunitakse narkootikumide kasutamist ning levitamist. Nüüd ripuvad internetis nimekirjad, kus näiteks joobes juhtimine on üks leebemaid variante. Iga päev kuuleme, kuidas selline käitumine on vale ja selle eest nõutakse karistust. Korraldatakse reide ja kuulutatakse meedias, kui palju joobes juhte ööpäevas tabati. Mis kasu on kogu sellest ennetustööst ja kontrollist, kui inimeste seas, kes on arvamusel, et nad on pädevad meie riiki juhtima, on näiteks purjus peaga rooli istumine pigem argipäev. Ühelt poolt kuulutame avalikkusele, et meie Eestil on tarvis paremat tulevikku ja selja taga läheme lolliks. Inetud on sellised klaasist fassaadid.
Tõsi on ka, et andestama peab ja et inimesed muutuvad. Siiski tekib siinkohal küsimus, et kui enesekindel peab inimene olema, et pärast kõige hullemaid tegusid loodab ühiskonna poolehoiule. Millises maailmas võiks pidada alaealisi seksuaalselt ärakasutanuid või inimeste koomasse peksnuid poolehoiu vääriliseks? Ega me loodagi, et inimene elaks kogu aeg musterelu ja ei saa loota, et kopajuht ka koju minnes vannitoapõrandale auku kaevama hakkab. Siiski loodame, et inimese väärikus säilib ka siis, kui ta parasjagu tööd ei tee. Kahjuks peab tõdema, et mõne erakonna nimekirja astudes ei lõpe see vastutus ka vabal ajal ning lippu peaks kõrgel hoidma ja eeskujuks olema ka töövälisel ajal. Keegi ei mõtlegi, et valimisnimekirjades olijad ei võiks end inimesena tunda ja näiteks reede õhtul suusabaasis tantsupidu pidada, paari napsu lasta ja end mõnusalt tunda. Siiski ei ole ühelegi ametile kohane käituda nii, et see kahjustaks oluliselt ümbritsevat ühiskonda. Ei saa muidugi väita, et tegemist on ainsate kurjategijatega meie vabariigis, lihtsalt niinimetatud lihtinimese eelis on see, et tema nime ja tegusid ei riputata leheveergudele üles, et pärast peaks silmad häbi täis olema. Ka ei nõua need lihtinimesed endale valijate hääli.
- ARVAMUS Sigadusi täis aasta
- ARVAMUS Ei teagi, mille eest või kelle jaoks
- Lõuna-Eesti arengut ei toetata, vaid aina pidurdatakse
- ARVAMUS Tagasitee privaatsuse juurde
- Teieta ei ole meid. Head uut aastat!
- JUHTKIRI Uus aasta vastu taevast
- JUHTKIRI Kuulid versus jõuluilu
- Kuidas teenida jõulutervitust
- JUHTKIRI Kodaniku kohus
- Kui palju on õnneks vaja?
- JUHTKIRI Lastele õigused, vanematele kohustused
- JUHTKIRI Kaitseväe ees justkui kaitsetud
- Jüri Pino Väimela elab haisuhirmus
- ARVAMUS Luksusesemest on saanud igapäevane tarbeese
- ARVAMUS Riik panustab Kagu-Eesti teedesse
- FOTOD Kiaga nullist sajani alla viie sekundiga ja Škodaga sujuvalt üle äärekivide turnides
- Rattur autojuhile: Sinu kohvitopsile ei kasva jalad alla ja Sinu armust ma jään ellu
- Miks Väimelasse ei sobi keskkonnariskiga gigantkanala
- Väimela turakad ja moodne kanalakompleks
- JUHTKIRI Endla raba uus saladus
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. ARVAMUS Millal sa viimati lapselt küsisid, kuidas tal täna internetis läks?">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Piisab vaid põgusast kokkupuutest noortega ning on selge, et nutiseadmed ja internet on saanud nende igapäevaelu lahutamatuks kaaslaseks. Kuidas teisiti tõlgendada ka fakti, et iga päev kasutab vähemalt ühest seadmest internetti koguni 97 protsenti lastest.
Mõelda vaid, kui veel 2010. aastal käis mobiiltelefoniga internetis kolmandik Eesti lastest, siis praeguseks on see arv juba 86 protsenti. Võib vaid oletada, et kasv ei peatu enne, kui lagi ette tuleb. Paraku kaasnevad selliste drastiliste muutustega ka omad riskid, millega igal lapsevanemal tuleb õppida varem või hiljem toime tulema.