ARVAMUS

Kaitsevööndist parema visiooni saamiseks tasub uurida juuresolevaid pilte, kus halliga kujutatu on betoonist ja roheline looduslik keskkond. Tumeroheline kujutab endast mullakuhilikku, et maskeerida ja punkrit kaitsta.

Rõuge valda ei ole siiani informeeritud sellest, et valla territooriumile hakatakse punkreid ehitama. Eilsel volikogul ei osanud vallavanem veel midagi selle kohta öelda. Valda pole siiani informeeritud. Meedias on info selle kohta, et punkreid juba ehitatakse, mitu korda läbi jooksnud.

Alles 24.01.2024, on valla esindajatel sellel teemal kohtumine riigi esindajatega. Riik on oma kaitsehulluses ületanud igasugused piirid.

Kohalikku valda ja selle inimest käsitletakse kui oma vara ja sellele tuleb avalikkuse tähelepanu pöörata. Veel kord rõhutada, et demokraatlikus ja euroopalikke väärtusi hindavas Eestis nii ei tehta. 

Tervitades Anneli Luisk Rõuge vallavolikogu liige, majandus- ja arengukomisjoni liige

Kuidas kaitsta Eestit esimesest meetrist? 

Kaido Tiitus kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsleri nõunik

Eesti peab olema kaitstud esimesest meetrist, seetõttu vajame ka füüsilisi kaitserajatisi Eesti, Läti ja Leedu piiril, et muuta need turvaliseks ka sõjalises mõttes. Kuidas seda teha, selleks alustab kaitseministeerium kohalike kogukondadega arutelusid juba lähinädalatel.

Streiginädala alguses andis rahandusminister oma kolleegile haridusministrile nõu kasutada õpetajate palgatõusuks ära eelmisest aastast kasutamata jäänud 14 miljonit eurot, et selle rahaga streik lõpetada.

Haridusminister Kristina Kallas andis sirge seljaga vastuse, et ei toeta soovitust, kuna  see raha on suunatud teaduse baasrahastusse ja grantideks. Teisisõnu ajaks selle raha liigutamine tülli õpetajad ja õppejõud ning teadlased. Ministri sõnul võiks raha tulla avaliku sektori preemiatest. Riigiametnikud solvusid nagu riigikogulasedki, keda president vastuvõtule ei kutsunud. Siit aimub, et riigitöötajad on samuti sada protsenti harjunud, et preemiaraha peab tulema.

Kuhu me oleme jõudnud? ETV saates „Impulss” ütles peaminister, et ei saa kuskilt oma valitsuse ametnikelt debatiks vajalikke õpetajate palganumbreid!? Uskumatu! Oskamatus kokku leppida! Hariduskriisist on saanud usalduskriis, mis võib kasvada järjest tõenäolisemalt valitsuskriisiks. Esimest korda tuli jutuks ka koolijuhtide palk, mis peaks olema ligemale 4000 eurot.

„Õpetajatele raha leidmine on nagu valuvaigisti andmine valu põhjusi välja selgitamata. Plaastri panemine,” ütleb peaminister. On soovitatud raha võtta riigikogulaste kuluhüvitistelt!? See on seadusvastane. Riigikogulased võiks ju annetada! Sisulist tööd on tehtud vähe. Usinalt on valitsus toonud päevakorda Läti õpetajate palga, et sedasi piinlikku olukorda teistele rööbastele juhtida. Piinlik tõesti.

30. jaanuaril on koalitsiooni laiem arutelu, mis võib viia koalitsiooni lagunemiseni. Peale selle küsitakse, kuidas kätleb presidendiga ja lööb otse-eetris tantsu peaministri vene äri ajav abikaasa. Üle peaministri huulte on libisenud ka sõnad, et kas ma ise presidendi vastuvõtule lähengi!?

/Täna tõuseb Võrus päike kell 8.29 ja loojub 16.20. Päeva pikkus on 7,51 tundi./