ARVAMUS

Veel paar kuud tagasi said soovijad külastada nii näituseid, pidusid, kino, teatrit ja osaleda ka muus meelelahutuses vaid piletiraha eest. Soetada tuli ainult pääse ja väravad olid valla. Täna liigub ühiskond suunas, mil avalikku kohta minekuks peab lisaks pääsmele taskus olema ka vaktsiinipass. Kohvikutes ja loomaaias käimine on muudetud vaid valitud seltskonnale võimalikuks. Siinkohal jaguneb ühiskond mitmeks. On neid, kes on juba nii või teisiti vaktsineeritud ja kelle jaoks antud nõue eeldab ainult internetiavarusest oma vaktsiinipassi väljaprintimist või allalaadimist. On ka neid, keda hüvede äravõtmine suunab vaktsineerima minema, sest meelelahutusest loobumise plaani ei ole ning kui enne ka oldi vaktsineerimise vastu, siis nüüdseks on meelt muudetud. Siiski on ka neid, kes trotslikult loobuvad igasugusest tegevusest, mis nõuab niinimetatud sundvaktsineerimist.

Täna on igaühe vaba valik, kas soovitakse vaktsiinisüsti saada või mitte. Iga inimese käitumisest muutub ühiskonna seisund tervikuna ja kokkuvõttes loob igaüks pisikese killuna terve Eestimaa ja laiemas mõttes ka maailma. On naiivne mõelda, et igaühest endast miskit justkui suures plaanis ei sõltugi.

Ühelt poolt on tarvis austada igaühe õigust mitte end vaktsineerida, kuid teisalt peaks austama ka neid, kes ühiskonna heaolu nimel on end vaktsineerida lasknud. Kaitsepookimise vastaste jaoks on neid justkui tasust ilma jäetud, sest need, kes on kasutanud oma õigust ja läinud vaktsiini saama, saavad meelelahutusüritustele lubamise näol justkui premeeritud. Oma otsusele teisest äärmusest kindlaks jääjad jäävad aga tasuta.

Enamik soliste ja teenindusettevõtete pidajaid ei oska võtta seisukohta, kas nad on kaitsesüstide poolt või vastu. Neil on ainult üks kindel eesmärk – jääda ellu! Kui see eeldab ainsa lahendusena kaitsepookimist ja uksel tõendi nõudmist, siis seda ka tehakse.

Lõppkokkuvõttes on igal inimesel vaid ainult üks soov – see, et maailm normaliseeruks ja muutuks tagasi endiseks. Kui möödunud aasta kevadel, mil koroonapuhang hoo sisse sai, arvati esiti, et tegemist on mööduva nähtusega, mis tuleb ära kannatada, siis nüüdseks on jõutud arusaamale, et ainult ärakannatamisest ei piisa. Endiseks olukorda saada ei ole võimalik, kuid võimalik on antud olukorras õppida ning leida parim versioon lahendusest ja sellele ka iseseisvalt kaasa aidata.

KALEVI ALT VÄLJA 14 Üleeile algas põimukuu, karujaht ja vähjapüük. Neil kolmel on hetkeolukorras tähtis osa. Põimukuu lõpus, 30. augustil peaks selguma president. Karujahi alguse puhul tasub meenutada, et eksväliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu oleks nõus kandideerima presidendiks. Enne Kaimar Karu avaldust juulis oli juba kevadel märtsis nõus presidendiks kandideerima akadeemik Tarmo Soomere. Vaktsineerimine teeb aga vähjakäiku.

Eesti rahva president Võrumaal

28. juuli keskpäeval kohtus Rõuges rahvaga Eesti rahva president, ekrelane Henn Põlluaas, kes oli sel hetkel ainuke, kes tegi presidendikampaaniat, olemata veel kandidaatki.

Valitsuskoalitsioon ei ole suutnud välja pakkuda ühtegi presidendikandidaadi kandidaati. Põhjuseks viis aastat tagasi väga näotult läbi viidud nii-öelda presidendi hädavalimised!?

Riigikogulane Merry Aart osutas Rõuges eelmiste presidendivalimiste kohta väga tabavalt öeldud Igor Gräzini sõnadele, et viis aastat tagasi valiti presidendiks ükskõik kes ja enam ei saa lubada selle mustri kordumist. Ta lisas, et Henn Põlluaas on just õige inimene, kandideerimaks presidendiks.

„Henn Põlluaas ei roniks Saaremaa praami peal kaptenisillale meeskonda segama …” rääkis Merry Aart Rõuges Suurjärve kaldal.

Viimasel hetkel teatati presidendikandidaadi kandidaadist

Reedel, 30. juulil teatasid spiiker Jüri Ratas ja peaminister Kaja Kallas, et presidendiks sobib kandideerima akadeemik Tarmo Soomere. Enne seda oli ebalevalt enda huvist jätkata andnud märku ka istuv president!? Mõni erakond on kinnitanud, et välistab praeguse presidendi toetamist. Pealegi kandideeris Kersti Kaljulaid presidendina Euroopa Liidu väga hästi tasustatud ametikohale, kuid äpardus ja loobus ning nüüd nagu õlekõrrest haarates taas kandideerides ­… on õlekõrreks vaktsineerimisreklaam, mis meenutab Taavi Rõivase lennuväljareklaami.

Häbiväärne 2016. aasta presidendivalimine

Tõnis Saarts (Tallinna ülikooli võrdleva poliitika dotsent) leiab, et alles nüüd saame aru, kui kole oli 2016. aasta presidendivalimine, mis katkestas presidendiinstitutsiooni sideme rahvaga.

Kas käesolev 2021. aasta põimukuu suudab põimida rahva osalust ja presidendivalimisi, on rahva valitud poliitikute teha, lausa kohustus.

Lahtisi otsi on veel

Jaanipäevast saati ei ole saanud otsustavat lahendust terviseameti külmikus kolme miljoni euro väärtuses raisku läinud vaktsiinid-ravimid.
Vaktsineerimine käib alla igasugust arvestust, kuid taas ei ole keegi süüdi? Või tegelikult on, sest töölt lasti lahti terviseameti kommunikatsiooniinimene, kes julges juba rohkem kui pool aastat tagasi välja öelda, et terviseametil pole vaktsineerimisplaani ja üldse nägemust koroonaviirusega võitlemiseks!?
Koroonakriisiga seotud ametnikke on hakatud kutsuma moosekantideks, kellede ümberpaigutamine ei muuda midagi. Nad tuleb maksumaksja palgalt vallandada. Kas alustada Marek Seerist või Marika Priskest või Maris Jessest ja Marek Kiigest­ …? Või on käes Kaja Kallase viimased peaministriks oleku päevad?!

Riigi kuritegelik käitumine

Kütusefirma tippjuht Kai Realo ütles raadios otsekoheselt, et riik (terviseamet, sotsiaalministeerium) käitub kuritegelikult, kui ei astu läbirääkimistesse erafirmadega, et hoogustada vaktsineerimist. Miks see nii on? Või juhime tähelepanu eemale sellega, et tulemas on viiruse neljas laine?

Minister ei ole viroloog ega ka kultuurilise haridusega!?

Võrulannast kultuuriminister Anneli Ott on viimastel nädalatel kogunud ebameeldivat tähelepanu oma vaktsineerimise salastamisega. Õli tulle valas ministri ütlus, et ta pole viroloog, selgitamaks oma suhtumist vaktsiini. Selle peale kutsutakse üles kultuuriinimesi reageerima, sest ministril ei ole ka kultuurialast haridust, hoopis spordialane, millega sobiks juhtima Eesti Olümpiakomiteed ja olema praegu Tokyos!?

Kuidas käib presidendi valimine?

Riigikogus osutub president valituks, kui saab 68 häält ehk kaks kolmandikku häältest. Esmaspäeval, 30. augustil kell 13 on riigikogus esimene hääletusvoor. Teisipäeval, 31. augustil kell 12 on teine voor, kui esimene hääletusvoor ei andnud tulemusi. Teisipäeval, 31. augustil kell 16 toimub kolmas voor, kus osalevad kaks eelmistel hääletustel enim hääli saanud kandidaadid. Kui võitja ei selgu, läheb hääletamine valimiskokku, kus on 101 riigikogulast ja 107 kohalike omavalitsuste esindajat. Valimiskogu tuleb kokku kuu aja jooksul pärast kolmandat valimisvooru. Valimiskogus (208 liiget) peab kandidaat saama vähemalt 105 häält.