ARVAMUS

Igas valdkonnas kipub olema nii, et paremaks ning meeldivamaks püüeldakse alles siis kui konkurent kuklasse hingab või keegi endasarnane millegi ootamatult positiivsega üllatab. Keegi ei soovi olla kehvem, kuid keegi ei soovi enamasti ka ülemäära palju lahkesti ära anda või boonuseid jagada.

Nii on ka kaubanduses, kus konkurents sunnib nii mõnegi müüja või tootja käpuli. Ideaalis müüks ettevõtted oma toodangut kümme korda vähem ja kümme korda kallimalt. Nii on tööd vähem ning väiksemast kogusest saadud tulu on sama suur kui suurest kogusest, mis omakorda nõuab aga rohkem vaeva. Õnneks on turul ka neid, kes sunnivad nii ennast kui ka teisi mugavast mugavustsoonist vastumeelselt väljuma.

Olles turul uus on tarvis enne vana rasva peal elama asumist endale teed sillutada. Nii on võimalus ammu turul olnud ja enda kvaliteeti tõestanud kaubamärkidel suuremaid summasid sisse nõuda ning iga eset suurema marginaaliga soovijatele maha parseldada. Küll aga ei saa seda teha esimestest sammudest peale.

Sama kehtib ka toidukaupade puhul. Uus kett turul või vähemasti uuena kindlas piirkonnas tahab harjumist. Inimene on sageli harjumuse ori ning see omakorda sunnib uustulnukaid võimlema, mis omakorda sunnib jalad kõhu alt välja võtma turul juba kindlalt paigal seisjaid.

Lidli jõuline sisenemine Lätti on valla päästnud banaanisõja. Selleks, et kuidagi veenda skeptilist põhjamaa rahvast enda kauplusi väisama peab sisenemine olema piisavalt kõmuline, kuid omajagu soe. Lidl on oma trumbiks valinud banaanid müües neid kilohinnaga 39 senti. Eestis vaatab hetkel puuviljalettidelt vastu umbes üheeurone banaanikilo hind. Kuigi sellele, et eestlased peale alkoholiturismi ka banaaniturismi harrastama hakkavad ei saa veel loota, on kohalike kaupmeeste jaoks asi tõsine.

Nii on sunnitud ka teised kaupluseketid Lätis banaanihinna alla tooma, kartes, et inimene kinnistab soodsa banaanivaru ostu enda meeltesse ja harjubki seetõttu turu uut tulijat väisama. Taoline hinnasõda näitab ära ka igaühe positsiooni turul. Ka eestlased valmistuvad selleks ajaks, mil banaanisõda ei ole ainult piiritagune probleem. Õnneks on ka neid, kes kindlakäeliselt on otsustanud sõjatandrilt lahkuda, provokatsioonidega mitte kaasa minna ning loodavad oma senise edu jätkumisele olenemata uutest tulijatest ning ajutistest ekstrasoodustustest.

KALEVI ALT VÄLJA NR 18 > Lahkuv president ütles nagu muu seas, et riigikogulaste töötasu tuleks tõsta. Kunagi varem ütles ta ootamatult, et Eestis võiks automaksu kehtestada.

See tungis valuliselt väikese palgaga töötavate inimeste hinge. Küllap see olekski vajunud uute uudiste alla, kui poleks tulnud teade, et presidendi kantselei eelarve läheb lõhki. Miks ei võiks siis õpetajate ja õdede palgafond lõhki lasta, ajutiselt!?

Poliitik, keemik ja ajakirjanik Marek Strandberg ütles otse: „Kaljulaid oma kõnega riigikogus sülitas paraja tatiläraka nende suunas, kes arukad ja ja targad, aga kelle palk on kordi väiksem riigikogu lihtliikmete omadest: õpetajad, õppejõud, teadlased ja arstid-õed-hooldajad näiteks.”

Kui palju teenivad riigikogulased, et nende töötasu on presidendi arvates väike?

Lugeja küsimus on toimetusele seaduseks. Saame esile tuua järgmised töötasud (kõik koos kuluhüvitistega):

Riigikogu esimees 8088 €
Riigikogu aseesimees 7073 €
Komisjoni esimees,
Fraktsiooni esimees 7073 €
Komisjonide,
fraktsioonide aseesimees 6396 €
Riigikogu lihtliige 5716 €

Õpetajate keskmine palk 2022. aastal saab olema 1653 €, mis, vabandage väga, on 3,5 korda väiksem lihtriigikogulase töötasust. Ja ei ole üldse haruldane, et see lihtriigikogulane ei viitsinud õppida, kuid …

Veel ametis olles unistas president saada rikaste riikide klubi etteotsa!?

President Kersti Kaljulaidi viimane tööpäev on 10. oktoobril 2021, kuid juba aasta aega tagasi ilmus ERRi uudis, et president võib kandideerida 2021. aasta suvel vabanevale Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ehk niinimetatud maailma rikaste riikide klubi peasekretäri ametikohale aastapalgaga 226 731 eurot ehk umbes 19 000 eurot kuus. See oleks olnud oma rahva hülgamine ametlikult presidendina tööl olles. President astuski esimese sammu ja andis nõusoleku, et tema kandidatuuri sobivust võib arutada!?

Kontrollikoja taustaga kaasnesid väga suured rahad

Kersti Kaljulaid töötas Euroopa Liidu kontrollikojas tosin aastat, kuid oli üsna tundmatu, kui ta riigi etteotsa pandi. Kontrollikoda maksis nende aastate eest lahkumishüvitist mitme aasta jooksul kokku 385 600 eurot, mis seotud eesmärgiga tagamaks lahkujale finantsiline kindlus, et mitte kasutada kontrollikojas saadud infot oma uuel töökohal või erasektoris.

See info sai avalikuks tänu kontrollikoja pressiesindalale Damijan Fišerile Delfi kaudu. Presidendi kuutöötasu on Eestis 6661,77, mis on kolm korda vähem kui kontrollikojas ja rikaste klubi eesotsas. Peale selle igasugused lisatasud.

Kui nende töötasude kõrval vaadata õpetajate, päästjate, meditsiinitöötajate, politseinike, hooldajate töötasu, paneb väga mõtlema küll!? Mitte et päästja peaks saama presidendiga võrdset palka, kuid päästjagi peab olema kindel oma palganumbris järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Riik peab hoolima oma rahvast, mitte unustama ja ainult streigihoiatustega arvestama.

Eba(kindel)meeldiv veiderdamine

Kui tekkis aimdus, et Eesti istuv president ei ole piisavalt särav kandidaat teiste kandidaatide seas, tuli Kadriorust ootamatult teade, et president Kersti Kaljulaid sooviks või võiks kandideerida taas presidendiks teiseks ametiajaks. Seegi soov ei kogunud piisavalt toetust.

President Alar Karisele jäeti tühi rahakott

Pole kuigi viisakas jätta endast maha lõhkine presidendi kantselei eelarve, sest ametiaja lõpu eel lendas president ringi, küll New York, Itaalia, Saksamaa, Rootsi, Keenia … Istuv president tahab oma töötajaid maksumaksja raha eest tänada, mis sest, et eelarves raha ei ole. Näiteks kantselei direktor Tiit Riisalole määrati preemiaks 6160 eurot.

President Alar Karis peab esmaspäeval, 11. oktoobril esimesel tööpäeval presidendina oma töökaaslastele ja fotograafidele naeratama ja samas mõtlema, kuidas valitsuse reservist tööülesannete täitmiseks ja palkadeks raha küsida.

President Paganamaal

Homme hommikul on president Kersti Kaljulaid Võrumaal, kohtub piirivalvuritega ning paigaldab Eesti-Läti piirile piiriposti nr 109, mis asub Paganamaal.

Lahkuv president sõidab piltlikult öeldes tavaellu 35 000 eurot maksva mahtuniversaaliga.