ARVAMUS

Uus aasta on ametlikult alanud ja isegi uue aasta esimene täistöönädal on hoo sisse saanud. Mida keegi uuest aastast ootab või loodab, on igaühe enda mõelda ja teisalt ka igaühe enda kätes. Pelgalt aastanumbri vahetumisega ei saa aga olnut seljataha jätta ja kõike uuelt leheküljelt alustada. Nii jäävad paljude eestimaalaste mõtteisse ka käesoleval aastal seigad möödunud aastast ja aastavahetusestki.

On juhtumisi, mis puudutavad rohkem vaid lähedasi, kuid on ka sellist traagikat, mis ei jäta külmaks mistahes võõrast pealtvaatajat. Kõikide juhtumite ühiseks teguriks on vaid see, et olnut ei saa olematuks muuta. Nii mõlgutab igaüks meist mõtteid ja küsib endalt uue aasta alguses: mis oleks kui …? Nii mõtleb ilmselt praegu ka autojuht, kes veidi napsuse peaga kehvade juhuste kokkulangemisel ühe vaevu alanud elu võttis.

Mõista on keeruline, sest hukka mõista on lihtsam. Võrumaalt tabati aastavahetusel vaid üks joobes juht, kuid aina rohkem painab kaineid liiklejaid küsimus: mitu joobes juhti tegelikult iga päev maanteedel ringi vurab? Kas ka see kergelt napsune aastavahetaja oleks jäänud politseile tabamatuks ja pääsenud nii-öelda karistuseta, kui ta ei oleks olnud valel ajal vales kohas ning sattunud traagilisemate sündmuste keerisesse, kui seda on purjuspäi politseivilkuritele jalgu jäämine.

Puhta taustaga enne karistamata eestimaalase osas loodetakse mõistmist, mis ühest küljest on ka mõistetav. Teisalt ei tea keegi iial, kui mitu korda on õige aeg ja koht talle karistusest hõlpu andnud ning tabamata imeks jäädes teda ränkade ja ka pehmemate tagajärgede käest päästnud.

Igaüks võtab äsja lõppenud aasta kokku omamoodi. Kes loeb üle veesurmad, kes tulesurmad. On vähe neid, kes proovivad meenutada vaid positiivset. Koroonaeitajad rehkendavad numbritesse vaktsiinidoosi saanute hukunumbreid, vaktsiiniusksed leiavad aina rohkem põhjusi, mis viitavad ravimi päästevõimekusele. Ometi ühendab ka neid kahte leeri üks lootus uueks aastaks. Lootus, mille on julgenud välja öelda mitu teadlast ja ka soolapuhujat: käesolev aasta jääb viimaseks koroona-aastaks.

Täna saab iga eestimaalane öelda „Tere, tali!” ja seda muretult. Kui viimasel ajal on nii kütuse- kui ka elektrihind, kingimaania, aina kallinev toidukaup, Omikrontüve levik ning kohalike omavalitsusjuhtide palgatõus pannud inimesed mitte just hea alatooniga turtsatama „Tere, tali!”, siis täna võib imestusnooti kirjeldava lause lendu lasta ka tagamõtteta.

21.12 kell 17.59 algab ametlikult talv. See teadmine tundub esiti võõras, sest käreda pakasega kostitati eestimaalasi juba mõni aeg tagasi ning ka sulailmad on jõudnud juba oma jälje jätta. Kel talve saabumisega erilisi emotsioone lõkkele ei löö, võib end haakida toomapäeva lummusesse ja puhtaks küürida iga viimse kui kodunurga, et jõuluajale särava puhtusega vastu minna.

Viimase aja tegemisi eemalt kaedes tundub ilmselt keskmisele eestimaalasele, et ärklikorruse asemel oleks tarvidus hoopiski südametunnistusi kristallselgemaks koristada. Ka seda jõuab veel enne aasta lõpu saabumist teha, sest aasta lõpuni on jäänud küll napid, kuid piisavalt toimekad kümmekond päeva.

Kui aasta lõpp kostitab pigem uue aasta lubadustega, siis peagi saabuvatel jõulupühadel proovitakse lihtsalt olla parem inimene ning andeks saada ja teistele ka andeks anda. See on aeg, kus näpuga näidata ei ole viisakas ning kurvemaid stsenaariumeid esile kraamida ei tasuks. Enamasti on isegi teinekord natuke trotsi täis eestimaalane sellise tasakaalukusega toime tulnud ja ehk hüüabki sel kaunil jõulunädalal ja talvealguse ametlikul päeval ainult heade kavatsustega: „Tere, tali!”.

Teisest küljest on kiusatus ka parastada ning õiglust jalule sättida ja taga ajada, sest aasta lõpp on peale kauni ja püha rahuaja ka kokkuvõtete tegemiseks kõige paslikum periood. Nii kriibib paljude hinge olematu palgakasv, hindade kiire eest äralippamine, krõbekallist elektrihinnast tingitud jahe tuba ja naabrimehe uus äsja soetatud auto.

Sellegipoolest on raskel ajal endiselt neidki, kes peale oma pere ja lähedaste soovivad kingipakiga meeles pidada ka võõraid. Kuniks on rõõmu jagajaid ainult siira rõõmu vastusaamise eest, ei ole kadunud ei jõulurahu ega ehe heameel talve saabumisest!

„Tere, tali!”