ARVAMUS

Täna võivad peavalu valmistada need teemad, mille peale kas või kuu aega tagasi veel ei oleks tulnudki. Teisalt toovad erinevad pealkirjad sellist rõõmu, millest ei osanud aegu tagasi undki näha. Jõulud tulevad igal aastal, kuid alati kuidagi ootamatult. Kui mardipäev on möödas, siis oodatakse veel viivuks kadripäeva, mis sujuvalt muutub peagi esimese advendi ja jõuluaja ootuseks. Jõuludeks proovitakse aga valmistuda kogu aasta vältel. Mitte ainult kaubandusettevõtted, vaid iga inimene, nii suur kui ka väike, vaesem kui ka rikkam. Sellegipoolest saabub detsembrikuu ikkagi alati äkki ja ootamatult.

Täna, mil on novembrikuu eelviimane teisipäev, murtakse pead esimese lume üle, selle üle, milliseks kujuneb olukord piiril. Ka juureldakse, kuidas püsida tervena enne jõuluaega ning et viirus veel enne pühi halastamatult kätte ei saaks ja isolatsiooni ei suruks. Nii mõnelgi eestimaalasel ja kindlasti ka võrulasel on peas hoopis kaalukauss selle üle, kas saada oma kolmas vaktsiinidoos kätte või jääda kahe juurde. On ka neid, kes ei ole veel oma kätt vaktsineerimiskutsele ulatanud ning on jäänud otsusekindlalt teise paati. Täna on neil veel võimalus valida, kuid raskelt haigestudes ei ole see enam nende jaoks võimalus. Siis on jäänud vaid võitlus.

Nii mõnigi olukord tahab ennetavat lahendamist. Teinekord ka viirus, mis ennast turjale surudes enam lahkelt vaktsiini ei soovi. Samamoodi tehakse ennetustöid ka piiril, kuhu veetakse mitme ametkonna koostööna sadu meetreid lõiketraati. Kas see tagab helgema tuleviku, seda näitab aeg, kuid vajaduse tekkimisel oleks hiljem hilja sellest meetmest puudust tunda, samamoodi kui raskesti haigestunul vaktsiinisüstist.

Täna on teemaks nii viirus, julgeolek kui ka saabuv pühadeaeg. Nii ampsatakse viimaseid tööampse, mis annavad jõuluoste tehes ehk muretumad mõtted ja vabamad käed. Teistele annavad sellised ampsamised pühadeaegse seltskonna ja võimaluse minetada üksiolemise aega. Eestimaalane teeb, mis parasjagu teemaks, ise lootes, et tehtust ka tulu tõuseb või vähemalt et hullem olemata jääks.

Kaua oodatud kaunikene ehk teise samba pensioniraha lasi end küll pikalt oodata, kuid uppus nobedalt teadmatusse. On neid, kes saavad saadud raha vilju aegu hiljem maitsta, kuid suur osa on neid, kes investeeris ainult hetkehüvedesse ning aasta või poole pärast isegi ei suuda meenutada, kuhu see number pangakontolt valgus.

Pensioniraha liigutamisest ei anna ülevaadet mitte ainult septembrikuu, vaid ilmingud näitasid oma nägu juba varem. Eestlane armastab hästi elada ja teinekord ka ette elada. Nii mõnigi, kes oli pensioniraha taotluse sisse andnud, tuiskas vilju juba varakult nautima. Tehti kulutusi, mille suuremaks realiseerimiseks oli tarvis hilisemat rahasüsti, mida siis pensioniraha laevana sügiseks oodati. Raisati ka sääste, mida hiljem teise samba rahaga asendada. Nii on kulutuste pillerkaar käinud juba mitte paar kuud, vaid lausa kuid.

Tüüpiline eestlane ei armasta nähtamatuid asju. Nii mõnelegi ei ole oluline see, milline on sisu. Mugavusest seevastu peetakse lugu, kuid ennekõike olgu ikka välisilme klants. Nii hinnatakse küll toaseinte vahel toimetavat robottolmuimejat, kuid peatähtis on ikkagi kodumaja välimus ning trepi ees seisev sõiduk.

Endale ehk tunnistamata, kuid tahtlikult või tahtmatult võrreldakse end aina teistega. Nii naabrite kui ka tuttavate ja miks mitte lähedastega. Soovitakse olla nii mõnelgi alal parim, või kui mitte olla, siis vähemalt välja paista.

On kindlasti neid, kes pensioniraha eest endale vajaduspõhiselt uue sõiduki soetasid, kuid jagus ka neid, kes lihtsalt suurushullustuse käes soovides naabrist parem olla oma töökorras suksu säravama vastu välja vahetasid.

Teise rahakotti ei ole viisakas piiluda. Küll aga on meediasse paisatud kokkuvõtted pensioniraha tarbimisest joonistanud avalikkusele pildi keskmisest eestlasest ja tema tarbimisharjumustest. Kokkuvõttes võib ju unistada arukast investeerimisest ja planeeritud rahakasutusest, kuid kui aastaid ihaldatud kõrvalhoone või uhkem auto tunduvad elu edasi viivat, siis ei ole patt võimalust kasutades tegutseda. Lõppkokkuvõttes võib arukas investeering kõrvalhoone ehitusse või kodu remonti olla mõistlikum kulutus kui rumal investeerimiskatsetus.