ARVAMUS

Kas meil EKREta on veel lootust?

ARVAMUS Kas meil EKREta on veel lootust? Pärast ENSV valitsuste 70aastast majanduslikku edulugu on ülimalt raske näidata EV edulugu. Kas või näiliselt. Ikka tunnetab rahvas suurenevat ebaõiglust, üüratut rikkuse vahet, palgalõhet, arstiabi kättesaamatust, elujärje halvenemist, lämmatavat bürokraatiat jne.

Kõige suurem takistus on rahvas ja tema mälu. Eriti maarahva mälu. Väga raske on rahva mälust kustutada Nõukogude Liidu rahvaste ja riigi ülisuurt panust meie põllumajanduse, tööstuse ja infrastruktuuri loomisel sellises mahus, et varustas oma vabariiki täielikult ja eksportis suures mahus teistesse liiduvabariikidesse. Laar ja Isamaaliit ei leidnud midagi paremat, kui tekitada maapiirkondades ja tööstuses platsi puhtaks löömisega kunstlik nälg, töötus ja palgavaesus, et rahvas emigreeruks laia maailma.

Siiajäänud kasvavale põlvkonnale salastati ja valetati 70aastane ENSV ajalugu. Tõhus, kuid aeglane mälukustutus. Ikka jäi keegi, kes laste küsimustele vastas enesetsensuurita. Miks mul õdesid-vendasid ei ole? Tõsi, enesetsensuuri ajupesu on mitu korda tõhusam kui nõukogudeaegne riiklik tsensuur. Riiklik oli kindlapiiriline, määratletud. Seega etteaimatav ja tõene. Enesetsensuur on piirangutest vaba. Valeta, kuidas jõuad tõejärgsel ajastul. Korrektne karjäärihimuline inimene ütleb seda, mida tohib ning vaikib sellest, mida näeb ja teab.

Enne kui jooksed, tasub alati mõelda, kelle järel, milleks ja kas ikka

Ursula Zimmermann

ARVAMUS Facebooki profiilipiltidel on viimastel päevadel lahti läinud totaalne „südamestumine”. Iga FB-sõbra järjekordse profiilimuutuse kohta saadab süsteem ju teate. Ja mida nimekam tegelane ühiskonnas oled, seda raudsemalt tuleb südameke oma pildile lisada. Kultuuri ja „vaimsusega tegelevatel” inimestel paistab see suisa kohustuslik olema … Kas tõesti? Tahaks kutsuda kõiki kaaskodanikke vähemkirglikule kaasajooksmisele ja rohkem oma peaga kaasamõtlemisele.  Eesti ühiskonnas on praegu pead tõstnud tõsine hirm, nagu saaks kolmikkoalitsiooni Keskerakond-EKRE-Isamaa puhul Eestist EKRE ainuvõimuga riik. Kustkohast selline hirm? Pressi kaudu aina võimendatud emotsioonid? Ühte väravasse intervjuud? Tegelikult on pilt ju palju kirjum.

Ma ei näe ka põhjust paanikaks, sest mulle tundub, et kolmikkoalitsioonis oleks võimalus väga paljudel pooltoonidel.

Võib-olla võib mõnel lugejal tekkida küsimus: kas see siin on EKRE-le rohelise tule andmine? Sugugi mitte. Ka minu hääl ei läinud sellele parteile, aga ma ei näe ka põhjust paanikaks, sest mulle tundub, et kolmikkoalitsioonis oleks võimalus väga paljudel pooltoonidel. Need rikastaksid Eestit igal juhul. EKRE suu ei oleks koalitsioonis ju ainuke hääl ja otsuse läbiviimiseks on vaja ka partnerite poolthäält. Kas me peame siis ka Keskerakonda ja Isamaad täiesti teovõimetuiks, püüdes saata sõnumit, nagu oleks Eesti sellise koalitsioonivaliku puhul absoluutse katastroofi äärel? Aga võib-olla juhtub hoopis see, et koalitsioonis olles muutub kõige ekstreemsemgi partei leebemaks ja maandatumaks. See oleks kogu Eestile suur pluss. Võib-olla ootaksime asjade käigu lihtsalt ära ja ei külvaks enneaegset pardipaanikat?