ARVAMUS

Eestlane armastab kirudes

Foto: Aigar Nagel

JUHTKIRI Tänapäeval on oma arvamuse avaldamine väga lihtne. Tasub ainult arvutiekraan valgeks lüüa, sotsiaalmeediakontole sisse logida või külastada mõne ajakirja või ajalehe veebikülge ning ongi võimalus edastada oma arvamus laiale maailmale. Kuigi sotsiaalmeediakonto alt kommenteerimisega üritatakse inimesi rohkem korrale kutsuda ja rõhuda sellele, et kommenteerida saab vaid oma isikut tuvastades, ei mõju see suurematele targutajatele piiravalt.

Presidendi meie kanti saabumisega läks lahti suurem sõda ja hala. Kuigi klikiloendurid olid laes ning enamikku huvitas, kus president liikus, kellega kohtus, kui palju kogunes rahvast, mida kõrge külaline kandis, siis ometi ei saa teravkeelsed jätta vürtsi lisamata. Kui ei huvita proua presidendi külaskäik, siis mille tarvis on vaja läbi lapata kõik internetiavarusse paisatud fotod ning kirjutised, end asjaga tulihingeliselt kurssi viia ja siis kiruda, kuidas teema karvavõrdki ei huvita.

Tuleb ette, et valetatakse võõrastele ja lähedastele, kuid milleks valetada iseendile? Eestlasele omaselt on keeruline olla mõnikord heatahtlik ning tunnistada natukene oma positiivset huvi ja emotsiooni millegi ning veel enam kellegi suhtes. Kellegi tolereerimine oleks justkui kuritegu, mille eest kardetakse avalikkuse hukkamõistu ja karistust.

Kehtib ammune reegel, et parim kaitse on rünnak. Ilmselt ollakse lihtsalt liiga arad ja seetõttu asutakse sõjapositsioonile juba enne, kui selleks tarvidus tekib. Sellega loodetakse kindlat võitu kui mitte kellegi ega millegi üle, siis iseenda hingerahuks kindlasti. Kui kritiseerimine toidaks hinge ja vaimu, siis oleks kõik maailma asjad siin Eestimaal rohkem kui kümme korda tehtud ning lahendatud.

Kahjuks on olukord vastupidine ja selle asemel, et end taevaseks võimuks pidavad lihtsad inimesed presidendi kleite ja sandaale kommenteerivad võiks esiti vaadata iseenda nina ette. Kui selle tulemusel jõutakse arusaamale, et riietus vastab maailma kõikidele standarditele, siis võiks vaadata enda sisse ja enne järjekordse kliki tegemist ja hiljem selle üle nurisemist mõelda: kas tasub?

Eestlane puhkab salaja

Aigar Nagel

JUHTKIRI  Suvi on Eestis teatavasti puhkuste aeg. Enamik inimesi planeerib oma puhkuseks ettenähtud kalendripäevad suvekuudesse, lootes nautida sooje ilmu ja püüda päikest niipalju, kui meie kliima seda parajasti võimaldab. Kuigi eestlasi peetakse üheks töökaimaks rahvaks, ei saa eitada, et ka eesti inimesel on kibe vajadus puhkeaja järele, mille tarvis näpistatakse võimalusel ka tööpäevadest lisa.

Seaduse järgi on niinimetatud lühendatud tööpäevi riigipühade eel kõigest neli: 23. veebruar, 22. juuni, 23. detsember ja 31. detsember. Äsjane taasiseseisvumispäev langes õnnetul või õnnelikul kombel seekord teisipäevale. Kuigi eelnev päev, 19. august ei ole ette nähtud isegi lühendatud tööpäevana, ei suutnud enamik ettevõtteid vastu panna kiusatusele, et oma nädalavahetus venitada neljale päevale. Peeti iseenesestmõistetavaks, et kuna 19. august on esmaspäev, siis ei pea see tööpäev olema mitte isegi lühendatud, vaid lausa vaba.

Hispaanlased ei ole end kunagi liigse tööga tapnud ega ka kelleltki nõudnud, et neid ülemäära töökateks peetaks. Eestlane noolib kiitust ja tähelepanu ja soovib töötegemises olla alati esirinnas. Vana aja töökus kipub aga hääbuma. Kui hispaanlased peavad avalikult siestat, siis eestlased näpistavad pühade arvelt endale vabu päevi ja teevad näo, justkui oleks see asjade kõige loomulikum käik.

Kui ollakse valmis tegema, siis oldagu ka valmis tunnistama. Ei ole see tänapäeva eestlanegi enam nii tööhobuse masti, täitsa tavaline inimene teine. Puhkab vähemalt 28 kalendripäeva ja enamasti suviti. Sekka näpistab pikki nädalavahetusi või puhkepäevi erinevate riigipühade arvelt. Lisaks oleks soovitav, et ka kõik tööga seonduvad reisid ning üritused oleksid arvatud ikka tööpäevade sisse.

Jõulukuul ootab ees tervelt kolm punast päeva nädala sees, sekka näpistatakse esmaspäev, 23. detsember, seekord ametlikult, lühemaks või siis mitteametlikult olematuks tööpäevaks. Võiks öelda, et tööhobusest eestlane on sel aastal lisaks 28 kalendripäevale detsembrisse ka nädalakese talvepuhkust välja teeninud.