JUHTKIRI Suvi on Eestis teatavasti puhkuste aeg. Enamik inimesi planeerib oma puhkuseks ettenähtud kalendripäevad suvekuudesse, lootes nautida sooje ilmu ja püüda päikest niipalju, kui meie kliima seda parajasti võimaldab. Kuigi eestlasi peetakse üheks töökaimaks rahvaks, ei saa eitada, et ka eesti inimesel on kibe vajadus puhkeaja järele, mille tarvis näpistatakse võimalusel ka tööpäevadest lisa.
Seaduse järgi on niinimetatud lühendatud tööpäevi riigipühade eel kõigest neli: 23. veebruar, 22. juuni, 23. detsember ja 31. detsember. Äsjane taasiseseisvumispäev langes õnnetul või õnnelikul kombel seekord teisipäevale. Kuigi eelnev päev, 19. august ei ole ette nähtud isegi lühendatud tööpäevana, ei suutnud enamik ettevõtteid vastu panna kiusatusele, et oma nädalavahetus venitada neljale päevale. Peeti iseenesestmõistetavaks, et kuna 19. august on esmaspäev, siis ei pea see tööpäev olema mitte isegi lühendatud, vaid lausa vaba.
Hispaanlased ei ole end kunagi liigse tööga tapnud ega ka kelleltki nõudnud, et neid ülemäära töökateks peetaks. Eestlane noolib kiitust ja tähelepanu ja soovib töötegemises olla alati esirinnas. Vana aja töökus kipub aga hääbuma. Kui hispaanlased peavad avalikult siestat, siis eestlased näpistavad pühade arvelt endale vabu päevi ja teevad näo, justkui oleks see asjade kõige loomulikum käik.
Kui ollakse valmis tegema, siis oldagu ka valmis tunnistama. Ei ole see tänapäeva eestlanegi enam nii tööhobuse masti, täitsa tavaline inimene teine. Puhkab vähemalt 28 kalendripäeva ja enamasti suviti. Sekka näpistab pikki nädalavahetusi või puhkepäevi erinevate riigipühade arvelt. Lisaks oleks soovitav, et ka kõik tööga seonduvad reisid ning üritused oleksid arvatud ikka tööpäevade sisse.
Jõulukuul ootab ees tervelt kolm punast päeva nädala sees, sekka näpistatakse esmaspäev, 23. detsember, seekord ametlikult, lühemaks või siis mitteametlikult olematuks tööpäevaks. Võiks öelda, et tööhobusest eestlane on sel aastal lisaks 28 kalendripäevale detsembrisse ka nädalakese talvepuhkust välja teeninud.