JUHTKIRI Selgitada võib asju nii- või teisipidi, kuid lõpuks on tarvis ikkagi tõestust. Kui lobajuttu võib vahel kaheti mõista, siis numbreid paraku mitte kuidagi. Kui praegu on alampalk 540 eurot, siis nii see ka on ja seda ei saa mõista 530 või 550 eurona. Number on number ning numbrid ei võimalda kaheti mõistmist. Küll aga võib numbrite taga peituda mitu seost ja tagajärge.

Hinnatõus toob kaasa negatiivsed emotsioonid, palgatõus vastupidi. Alampalga tõstmine kipub aga osa inimesi ükskõikseks jätma. Eriti just neid, kes aravad, et alampalgast rohkem teenides see tõus neid ei puuduta. Ükski tulu ei tõuse enamasti kulu suurenemiseta. Nii seotakse sageli näiteks teenuse hind töötajate palgaga. Nagu ka viimatine Omniva plaanitud hinnatõus, mis praeguste väidete kohaselt läheb postiljonide palgatõusuks. Ehk ühest taskust võetakse ja tõstetakse teise üle. Samamoodi tõstetakse hindu ka kauplustes ettekäändega end paremini ära majandada ja maksta teenindajatele inimväärsemat palka.

Viimasel ajal igast suunast ründav hinnatõus paneb muretsema kõik inimesed. Ühelt poolt kardetakse töötajate motivatsiooni kadumist igas valdkonnas, teisalt klientide kadumist hinnatõusu tagajärjel. Palgatõus on mingil ajal paratamatus. Nii on järgmisest aastast oodatud palgatõusu lootuses politseinikud, päästjad ning päästekorraldajad. Palgatõusuks on ette nähtud vähemalt 50 eurot kuus kogusummas ligi 6,9 miljonit.

Järgmisest aastast kavandatav alampalk avaldab aga hoobilt mõju neile, kes alampalka teenivad. Peale selle peavad ettevõtted automaatselt arvestama ka suuremate kuludega. Kõrgema palga teenijad aga peavad seoses sellega arvestama igakuiste kulude suurenemisega ehk taas hinnatõusuga. Üsna mitu olulist ja igapäevast asja on kaudselt seotud selle maagilise numbriga. Nii võib alampalga tõus mõjutada näiteks lasteaia kohatasusid ja elatisraha maksmist. Reaalselt antakse füüsilist raha küll juurde nende taskusse, kes teenivad alampalka, kuid kasvavad ka kulud. Kuludest saavad osa ka suurema palga teenijad. Niimoodi aasta-aastalt liikudes on ehk eesmärgiks võrdseisu jõudmine, mil ei ole tarvis määrata muud kui eranditult kõigile kehtiv võrdsuspalk.

JUHTKIRI Üheks lastevanemate eesmärgiks on oma võsukestest koostöös kooli ja huviringidega kohusetundlikud, töökad, tugevad ja leidlikud riigi edasiviijad kasvatada. Püüdes ise rööprähelda ja suuta toime tulla nii palgatöö, lastekasvatamise kui ka oma huvidega upuvad vanemad sageli ülepeakaela ära. Paljud neist leiavad tee ka perearsti juurde, kes juba ukselt kiigates võib diagnoosida tööstressi või mõne koledama haiguse.

Kui võrrelda tänapäeva maailma ajaga, mil meie rahvastikku rüüstasid sõjad, näljahäda ja piinarikkad haigused, tundub praegune elu justkui naljategu. Milline sõdur sai toona lasta endale tööstressi tähe all paberi välja kirjutada ja oma riigi eest mitte heitlusesse astuda? Milline ema sai jätta põllule minemata, sest piinas kerge väsimus, nohu või lihtsalt elutüdimus?

Ega ennast ülemäära piinata olegi mõtet, küll aga on mõtet mitte liialt kergelt alla anda ja ennekõike mitte kasvatada oma järeltulijaid veelgi suuremateks allaandjateks. Elukeskkond on kindlasti muutunud ning samad nõksud ja võtted siin ei toimigi. Paraku jääb mulje, et mida aeg edasi, seda rohkem kuhjub hange ka lumehelbekesi.

Laste ametiks ei ole tänapäeval enam noormeestel poisikese eas sõtta minek või tüdrukutel ränk põllutöö. Tänapäeva laste ainsaks tööks on sageli ainult õppimine. Siiski leidub hulgaliselt täiskasvanuid, kes peavad isegi põhikooli lõpueksameid liiga stressirohketeks. Et väljendusel poleks küljes ilmselge allaandmise maiku, siis nimetatakse seda peenelt tarbetuks koormuseks. Kool on hirmus koht, kus on pinget nii õpilastel kui ka õpetajatel. Koolikiusamine ründab uksest ja aknast. Rahvastepallimäng on justkui kuritegu, sest võib kellegi tundeid haavata. Koolispordiüritustel võisteldes ei tohi keegi olla viimane või vähemalt ei tohi sellest kõva häälega rääkida, sest muidu võib mõni pehmem lumehelbeke ära sulada.

Lapsepõlv peab olema võimalikult muretu, kuid mida suuremaks kasvab laps, seda rohkem on tarvis tal teadmisi, kuidas hakkama saada elus, kuidas toime tulla ametikohal. Töökoht on midagi sellist, kus kõik ei laabu alati plaanipäraselt ning ette tuleb kindlasti ka kolleegidevahelist hõõrumist ja kiusu. Seal aga pole kuskile pageda. Ilmselt laseb sellises olukorras tänapäeva lumehelbeke emal tööandjale helistada ja oma töölt puudumise pärast vabandust paluda.