JUHTKIRI Mõistusega võttes teavad kõik, et on asju, mida raha eest kahjuks osta ei saa ja on tegusid, mida rahaga heastada ei saa.

Ometi taandub paljude väga tõsiste asjade lahendus just rahale. Lõppkokkuvõttes taandub rahale mingis mõttes ka elu. Näiteks igapäevased annetused, mida palutakse kellegi ravi tarbeks või tervise parandamiseks. Öeldakse, et raha eest tervist osta pole võimalik, kuid mõneti ei pea see väide siiski paika. Suurema rahasumma korral saavad väga paljud inimesed osta endale tervenemise või vähemalt parema enesetunde või mõned eluaastad juurde.

Teisalt on kurbmäng see, et Eestis on enesetappude suremuskordaja Euroopa Liidu keskmisest poolteist korda suurem. Võib ju eitada, kuid väga paljud inimesed nimetavad oma põhiprobleemiks võlgu. Enesetapp on millegipärast natuke tabuteema, kuid sageli koorub selle pinna alt välja mõni põhjus, mis tegelikult on lahendatav. Kui raha ei ole nii oluline, siis ei peaks olema sel ka võimu inimest oma surmaringi lõksu tõmmata. Siinkohal peab kahjuks aga tõdema, et rahal on võimu ka pärast surma. Inimene, kes on otsustanud oma maistest probleemidest lahti öelda, ei mõtle sageli sammu ette, et arvestada sellega, kuidas võlad lähevad üle pärijatele. Seega on raha nii imetabane ese, et võlga ei võta isegi mitte surm.

Ka see, kuidas enamik inimesi pärast lähedase lahkumist hakkama saab, koondub ümber raha. Kui uuringus küsitletakse 37 inimest, kes peavad kuidagi oma lähedase ootamatu lahkumisega toime tulema ning paljud neist nendivad, et neil ei ole professionaalse abi tarvis raha, siis on selge, et raha puudumisest surmaga vabanemine ei aita ei ühel ega teisel moel, vaid kehtib reegel, et kus on, sinna tuleb juurde ja kus ei ole, sealt kaob viimnegi.

Rahaga on võimalik tekitada enesele kahju, rikkuda oma tervist ja teisalt siis jälle selle parandamist kinni maksta. Rahast ei saa lahti öelda ei ühel ega teisel moel. Ei ole võimalik surres lihtsalt kaotada võlgu ega kaotada ka summasid pangakontolt. Pärijad jäävad mõlemal juhul, kes peavad taas mõtlema, mida või kuidas selle oleva või olematu rahaga peale hakata.

JUHTKIRI Tänapäeva inimest kirjeldab päris täpselt see, et ollakse kärsitu, ühest küljest uuendusmeelne, kuid teisalt paigalseisja. Asjadest tüdinetakse kiiresti ja ihatakse uut. Kõige kestvusaeg on umbes poole lühem kui aegu tagasi. Küll tullakse kõige vana juurde mingil ajal tagasi ja nii käiakse ringiratast peaaegu kõigega. Mardi- ja kadripäevast ollakse juba päris tüdinenud ja halloweeni tähistamine tundub midagi põnevat ja välismaist. Ehk aastate möödudes tiritakse mardid ja kadrid taas päevakorda ning halloween jääb mõneks ajaks tagaplaanile. Kui ei muudeta püha või tähtpäeva ennast, siis ihatakse muuta selle sisu.

Tundub, et ka jõuludest on inimesed ära väsinud. Kui mõni aeg tagasi olid jõulud peaasjalikult kommertspüha vormi võtmas, siis praegu proovitakse sellest kuvandist kõikvõimalikel viisidel vabaneda. Tehakse sihilikke postitusi sotsiaalmeediasse, kuidas ei hoolita kingitustest, vaid pigem kutsutakse üles annetama või perega koos kvaliteetaega veetma. Kõik on muidugi õige, kuid jõulupühad ja kingitused on ikka käsikäes käinud, lihtsalt ühest äärmusest teise ei tasuks laskuda, alati on olemas ka kuldne kesktee. Praegu pigem rutatakse kingituste juurest kinkimata jätmise juurde vahepealseid variante kaalumata. Veel üheks nõuandeks on kingitus iseendale. Kutsutakse üles kulutama kinkide jaoks perekonna eelarvesse planeeritud raha iseenda peale ja täitma sellega oma ammuseid unistusi, mida siiani realiseerida ei ole raatsitud.

Praegu on inimesed veel kahe vahel. Kindlasti on neid, kes endiselt soovivad kingitusi soetada, kuid pigem mitte päris peast segi minnes ja asjadega liialdades. Jagub juba ka neid, kes kingituse asemel teevad annetuse heategevuslikul eesmärgil, ja kindlasti jääb veel üle ka neid, kes teevad kingituse iseendile. Nii saab jõuludeks endale lubada midagi kaua igatsetut ja hinnalist, miks mitte soojamaareisi või silmaoperatsiooni. Soojamaareis on siinkohal eriti paslik, sest on täiesti omaette rühm inimesi, kes aasta „sellel ajal” kodumaa tolmu jalgadelt pühivad ja jõulupaanika eest teise riiki rahu otsima pagevad.