JUHTKIRI Iga asi tahab kohanemist ja enamasti ei hakata sellega tõsiselt pihta enne, kui on käes viimane aeg. Sundolukord loksutab nii mõnegi asja rööbastele ja uus sõit võib alata. Võib laias laastus öelda, et esimene koroonapaanikanädal on möödas.

Kuigi on tõsi, et haigus hiilis meie riigis ja ilmselt ka maakonnas juba palju varem ringi, siis suure pauguga läks kõik lahti umbes nädala jagu tagasi. Nädala on koolid olnud kaugõppel, paljud inimesed kodukontorites. Mõistlikumad on teinud ümber oma poodlemisplaanid, välditakse rahvarohkeid kohti. Toitlustuse valdkonna töötajatest on saanud toidukullerid, lastevanematest kooliõpetajad, treenerid ja keda iganes parasjagu tarvis läheb, rööprähklemine on moes!

Selleks, et ellu jääda, on vaja minna vooluga kaasa. Kui ei uju, siis suure tõenäosusega upud. Kurb on tõsiasi, et ka ujudes jääb kriisiolukorras suur võimalus uppumiseks, kuid proovida tasub igal juhul. Proovida tasub juba seetõttu, et kui muud abi sellest ei sünni, siis on teadmine, et on antud endast maksimum. Pealegi hoiab igasugune võitlus, ka võitlus tuuleveskitega, paanikaolukorras tegevuses ja nii ei jää aega üle mõelda, end hulluks mõelda.

Esimese koroonanädalaga on terve Eesti kohaneda üritanud. Olenemata valdkonnast või inimesest, alati on miski, mis puudutab kõiki. Isegi kosmeetikatoodete raviva näomaski reklaam ei ole enam sama tähendusega. Ka naljad on kohanenud. See, mis tundus mõni aeg tagasi naljakas, ei ole seda enam praegu. Kätte on jõudnud aeg, mil nii-öelda teatud koroonanaljad on lubatud. Ümber tehtud koroonaviisid, mis tahtmatult pähe kummitama jäävad, tualettpaberi- ja koduõppemeemid. Kõik on lubatud hoopis teisel tasemel, kui oli nädal või poolteist tagasi.

E-poed on sõiduvees ja tavakauplused ujuvad sõiduvee poole. Online klienditeenindus on saanud ettevõtetel üle öö reaalsuseks. Aastaid plaanitud e-poed on saanud nädalaga töösse, maksku mis maksab. Võimatuna näivad takistused on ületatud, sest olukord nõuab. Teadlikud inimesed suudavad püsida koduseinte vahel või üksinda loodust nautida. Teatri- ja kontserdikülastuste osas valitseb defitsiit, mille möödumist ei julgeta veel käega katsutavaks pidada.

Kui olukord nõuab, siis on kõik võimalik, ka võimatu.

JUHTKIRI Operatiivsus on tänapäeval iga toimiva ettevõtte edu võtmeks. Klient soovib saada vastuseid kiirelt ja ettevõte peab kõike seda pakkuma. Kes ei ole piisavalt operatiivne, see jääb aja hammasrataste vahele. Operatiivsust nõutakse ka eraelult.

Varem kasutati suhtlemiseks telegramme või suusõnal saadetud teadet, mis viidi ukselt uksele. Teateid oodati kannatlikult ja seda väärtuslikum tundus olevat saadud informatsioon. Edasi viis aeg inimesed telefoni kütkesse, kuid ka telefoni teel info edastamiseks oli tarvis inimesel parasjagu kodus toru juures istuda, et väärt kõnet kogemata mitte maha magada. Interneti tulekuga avanesid hoopis uued uksed ja arvati, et enam kiiremaks infovahetus minna ei saa, siiski sai. Esialgu vahetati mõtteid lauaarvuti taga jututubades, mis nõudis ikkagi teatavat kohalolekut. Oli ettekujutus sellest, mis ajal vestluskaaslane parasjagu vastata võiks, ei oodatud, et kõik küsimused peavad leidma momentaalselt vastuse.

Tänapäeval on taskus mobiiltelefon ja sõnumile võib vastata mistahes maailma punktis, kus levi seda võimaldab ja üldjuhul võimaldab, sest kui sa pole levialas, siis sind ei ole olemas. Praegu tekitab arvuti teel suhtlemine juba teatavat kärsitust, mida alles mõned aastad tagasi peeti täiesti normaalsel kiirusel liikuvaks infovahetuseks. Kui inimene ei ole nii-öelda taskustvõtu kaugusel, siis muututakse närviliseks ja peetakse olukorda ebanormaalseks. See tingib omakorda selle, et sama perioodi jooksul vahetatud info hulk on mitu korda suurem, mis põletab inimesi huvitavad suhtlusteemad ootamatult kiiresti läbi.

Kas aeg muutub aina lühemaks ja suhtlust on võimalik veelgi kiiremaks lükata või on varsti ees sein ja hakatakse välgukiirusel tagasi liikuma? Ilmaasjata ei ole läinud hinda wifi-vabad puhkekohad keset metsavaikust ja linnamüra haardeulatusest väljas. Just seda arvavad tänapäeva inimesed endale soovivat. Järele proovida julgevad vaid vähesed, mistõttu on kiire reageerimine endiselt moes ja seda troonilt kukutada ei ole sugugi lihtne, sest Eestis on uuringu kohaselt vähemalt 97 protsenti internetikasutajaid. Tundub, et terve pisikene Eestimaa on teineteisega suhtlusest vaid tasku kaugusel.