ARVAMUS

Ühe õnn on teise õud

FOTO: Aigar Nagel

JUHTKIRI Elus kardetakse seda, mis on kohustuslik ja ihatakse seda, mis pole seaduse ja reeglitega ette nähtud. Nii on ajateenistusse astumine enamiku noormeeste jaoks justkui midagi, mis tuleb hambad ristis läbi teha ja mille saabumist kardetakse.

Vähe sellest, on palju neidki, kes erinevate laveerimistega proovivad ajateenistuse kohustusest pääseda. Valetatakse külge hädasid või märgitakse oma füüsilised võimed puudulikeks. Alates 17. eluaastast kuni 27. eluaastani on noormees kutsealune aja- või asendusteenistusse astumise või sellest vabastamiseni. Ajateenistus on kohustuslik neile noormeestele, kellel vähemalt kuue klassi jagu haridust, läbitud positiivsete tulemustega arstlik komisjon, puudub kehtiv ajapikendus või alus ajateenistusse kutsumata jätmiseks. Nõuetele mittevastamise korral on ajateenistuse läbimine võimatu. Küllalt on tulnud ette olukordi, kus mõni õbluke taevani ulatuv noormees oma pikkuse ja kaaluindeksi tõttu ihaldatud teenistusest välja on praagitud. Teisalt on veel rohkem juhuseid, kus täisjõus ja reeglipärane mehehakatis end tulutult äbarikuks valetab, kuid sellest hoolimata ajateenistuse õiglastesse raamidesse on surutud.

Kohustustest kõrvalehiilimine ei ole naljaasi. See teeb ka kohustuse täitmise mõnegi jaoks veelgi vastumeelsemaks. Ajateenistusse mitteilmunud kutsealust võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või koguni arestiga. Kibedad karistused kipuvad keelatud vilja aga veelgi magusamaks muutma.

Harva, kuid siiski kohtab ajateenistuses õrnema soo esindajaid. Kasarmute poole sammuvas rivis on just neil miskipärast helgemad näod. Nende pilkudes on vabatahtlikkuse kuma, sest nende ajateenistus on üles ehitatud ainult omale soovile ning tahtele. Ka siin on paljudel soovijatel keeruline raamidesse sobituda, sest nõudmised on ranged. Omal soovil tulek on aga pigem nagu kooli ihatud erialale sissesaamine – rõõm eneseületamisest.

Koljatid teavad, mis on hea

FOTO: Aigar Nagel

JUHTKIRI Iseseisev mõtlemine ja otsustamine on iseseisva inimese ühed põhiomadused. Teinekord ainult tahtmisest ei piisa ja otsused teeb kogemata ära keegi teine. Otsustatakse aga paraku nii, et iseendil sõna sekka ütlemiseks võimalust ei jäägi. Kehvem on olukord, kus inimene ei märkagi, et tema eest on kõik mängunupud laual juba paika liigutatud.

Nii on näiteks suuremad jaekaubandusketid otsustanud, et nii ostjatele kui ka müüjatele on parem ja lihtsam ning tulusam variant just see, kui enamik mehitatud kassasid läheb aja jooksul üle iseteeninduskassadele. Esiti tolereeritakse veel neid, kes on kategooriliselt iseteeninduskassade vastu ja piiksutamise pulti ka relva ähvardusel kätte ei haara.

Aeg teeb aga omad korrektuurid, sest ka viimseni mehitatud kassade usku olijad on aina rohkem leidnud end kaupluses iseteeninduspuldiga ringi vehkimas. Põhjuseks ainult üks lihtne lause: aeg on raha. Kuna kaupmeestekoljatid teavad, et iseteeninduskassade kasutamine on igatepidi parem ja kasulikum kõikidele osapooltele, siis ei vaevuta enam mehitatud kassade peale ressurssi kulutama. Juhul kui klient ei ole valmis kulutama poeskäigule topelt oma ajast, et seista ainukese mehitatud kassa väljaveninud sabas, siis on ta sunnitud haarama ammu kardetud iseteeninduspuldi ja sellega mööda müügisaali ringi tuisates oma ostud ise registreerima. Nii olla mõistlikum ja parem kui mehitatud kassa kasutamine, sest mehitatud kassasse ei ole anda piisavalt tööjõudu ja seetõttu on kauplusekettidest täiesti olenematutel põhjustel kõigile parem, kui kasutatakse just neid nutipulte.

Samal arvamusel on ka pangakontorid. Pärast koroonakriisi ollakse visad end taasavama. Aga mitte seepärast, et haigusepuhang oleks endiselt kõrgel tasemel või et avamiseks ei ole piisavalt finantsi. Ikka seetõttu, et nii on kõigile parem. Kurikuulsate pangahiidude sõnul õpetas suletud aeg kõikidele osapooltele, et just internetis ise oma toiminguid ära tehes säästetakse nii aega kui ka raha. Nii nagu kaupluse külastajale tehti esiti mehitatud kassa kasutamine ebameeldivaks ja ebamugavaks ning järg-järgult kaotati üldse, nii on ka pangakontorid kõigi heaolu nimel teinud kontorite füüsilise külastamise korra ümber. Löögile saab vaid pingutuse ja kokkuleppe alusel, sest nii on kõigile parem.