JUHTKIRI Inimene soovib endale ikka ja alati seda, mida tal parasjagu ei ole. Nii aetakse asjad ülemäära keeruliseks ja selle asemel, et endile soovitud elamusi luua, rännatakse teise riigi otsa, et kogeda midagi eksklusiivset.

Seda, kuidas ehtsad maatööd käivad, mäletavad aina vähesemad. Ikka pürgitakse pealinna ning seal juba vikatit või sirpi kuurinurgast ei leia, sageli ei leia kuurigi. Maja taga aias murulapil või pigem uhke ridaelamuboksi mururibakesel vudib ringi robotniiduk, mis iga päev oma asja ajab.

Hea ja mugav on nii olla küll, kuid mõnikord tuleb kärsitul pealinlasel igatsus päris töö järele. Soovitakse tunda värskelt niidetud heina lõhna, magada küünis või pööningutoas, joosta paljajalu külateedel ja ära käia mõnes ehedas külapoes, kust ei saa osta, mida parasjagu soovid, vaid tuleb osta seda, mida parasjagu müüakse.

Lõunaeestlased, samuti ka võrumaalased, ei ole rumalad. Kus raha ripakil, sealt tuleb ära korjata. Esiti veel harva pakutakse eheda elu nautimise võimalusi tasu eest, kuid mida aastaid edasi, seda populaarsemaks saab atraktsioon, millega tutvustatakse elu maal. Tallinlane, kellel kõik käejala juures, päev täis arutut tormamist ühest linna otsast teise, tavapäraks tund või paar ummikuid, on nõus maksma nende ekstreemsuste eest, mida maainimene nimetab tööks. Siinkohal peab ainult lootma, et selliseid elupõliseid ja ammuaegseid eestlasi, kel need raskete tööde võtted selged ja vikat kuurinurgas, veel jaguks. Et oleks õpetajaid, kes sellist atraktsiooni linnainimesele korraldaks ja oskaks selle eest ka kenakest tasu küsida.

Ega siinkohal saa liiga teha ainult linnainimesele, kes tuleb maale põnevust otsima. Linnainimese toodud raha eest sõidab maainimene omakorda linna. Peened kohvikud ja atraktiivne klants linnapilt on see, mis põldude ja heinamaade vahel ringi tuijajat inspireerib. Kukrut avatakse korduvalt, vanalinnast mitmeeurost jäätist soetades või mõnda peenemat näitust kaedes või muuseume visiteerides.

Nii olid nädalavahetusel peetud avatud talude päevadki inspiratsiooniks. Iga Eestimaa paik pakkus parasjagu seda, mida oli pakkuda. Ühest kandist sõideti teise, et oma raha sinna viia ja vaheldust saada. Laias laastus vahetati raha – ühest paigast teise. Kokkuvõttes võib mõelda, et tulemusetu tegevus, kuid elamus, kogemus ja tegutsemise rõõm annavad ka midagi!

JUHTKIRI Elus kardetakse seda, mis on kohustuslik ja ihatakse seda, mis pole seaduse ja reeglitega ette nähtud. Nii on ajateenistusse astumine enamiku noormeeste jaoks justkui midagi, mis tuleb hambad ristis läbi teha ja mille saabumist kardetakse.

Vähe sellest, on palju neidki, kes erinevate laveerimistega proovivad ajateenistuse kohustusest pääseda. Valetatakse külge hädasid või märgitakse oma füüsilised võimed puudulikeks. Alates 17. eluaastast kuni 27. eluaastani on noormees kutsealune aja- või asendusteenistusse astumise või sellest vabastamiseni. Ajateenistus on kohustuslik neile noormeestele, kellel vähemalt kuue klassi jagu haridust, läbitud positiivsete tulemustega arstlik komisjon, puudub kehtiv ajapikendus või alus ajateenistusse kutsumata jätmiseks. Nõuetele mittevastamise korral on ajateenistuse läbimine võimatu. Küllalt on tulnud ette olukordi, kus mõni õbluke taevani ulatuv noormees oma pikkuse ja kaaluindeksi tõttu ihaldatud teenistusest välja on praagitud. Teisalt on veel rohkem juhuseid, kus täisjõus ja reeglipärane mehehakatis end tulutult äbarikuks valetab, kuid sellest hoolimata ajateenistuse õiglastesse raamidesse on surutud.

Kohustustest kõrvalehiilimine ei ole naljaasi. See teeb ka kohustuse täitmise mõnegi jaoks veelgi vastumeelsemaks. Ajateenistusse mitteilmunud kutsealust võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või koguni arestiga. Kibedad karistused kipuvad keelatud vilja aga veelgi magusamaks muutma.

Harva, kuid siiski kohtab ajateenistuses õrnema soo esindajaid. Kasarmute poole sammuvas rivis on just neil miskipärast helgemad näod. Nende pilkudes on vabatahtlikkuse kuma, sest nende ajateenistus on üles ehitatud ainult omale soovile ning tahtele. Ka siin on paljudel soovijatel keeruline raamidesse sobituda, sest nõudmised on ranged. Omal soovil tulek on aga pigem nagu kooli ihatud erialale sissesaamine – rõõm eneseületamisest.