ARVAMUS

Rahandusminister Mart Võrklaev tegi enne pühi ettepaneku jätta ära seni veel katteta maksutõusud, kuna ühiskond on tehtudki maksumuudatused valulikult vastu võtnud ja ei kannataks ilmselt uusi välja. Sellest sammust järeldasid Reformierakonna võimupartnerid sotsid ja Eesti 200, et valitsus on tagasi võtnud osa kokkuleppest ning järgneva nelja aasta riigieelarve strateegias (RES) enam kokkulepet ei ole.

Täielik enneolematu kurioosum: riik on, aga valitsusel ei ole enam suuremat pilti riigi rahaasjadest. Reformierakond on kaotanud pea, nad ei oska majanduslangusest väljapääsu leida. Ei oskagi enam öelda, kas majandusprognooside koostamise peaks Eesti Panga ja rahandusministeeriumi asemel usaldama selgeltnägijatele või hoopis tegevmajandusjuhtidele, aga vähemalt sel aastal on prognoosidega pandud ainult puusse. Võrklaevgi, keda peaminister Kaja Kallas ohtralt kiidab, on leidnud vabanduseks vaid, et kõik on tehtud teadmisega, et järgmisel aastal hakkab Eesti majandus taastuma ja ületuleval aastal on meie enesetunne juba parem.

Oleks täiesti huvitav teada, kas prognoose koostades ei vaadata üldse meie peamiste kaubanduspartnerite majandusnäite. Siis oleks olnud ju selgus käes, et sealt ei paista mingit kosumist, järelikult ei hakka meiegi majandus veel „naeratama”.

Võrklaeva rahanduspoliitika tähendaks Eesti rahvale üha uusi maksutõuse. Järgmiste tõusude üks katteallikas oleks ilmselt olnud üksikisiku tulumaksu ja käibemaksu veelkordne kergitamine kahe protsendi võrra. Sellega oleks hakatud tegelema siis, kui automaksu eelnõu oleks olnud juba riigikogus. Praegu on selle maksu tulevik üsna tume, sest oravate partnerid, eriti Eesti 200, ei taha sellest väga midagi kuulda.

Eesti 200 juht Margus Tsahkna tõlgendas Võrklaeva väljaütlemisi nii, et senine RES on surnud ehk elagu selle taasavamine. Vihulas kokku lepitu enam ei kehti. RESi avamine annab Tsahkna arvates võimaluse heita pilk tervikpildile, kuidas ikkagi Eesti majandus uuesti vungi sisse saaks. Kui suur on eelarveauk, ei julge keegi täpselt öelda. 400 miljonit see kindlasti ei ole, aga kui palju siis suurem?

Sotse huvitab Lauri Läänemetsa sõnul see, kuidas valitsus lahendab tervishoiu rahapuuduse ja õpetajate palgamure. See kõik huvitab ka reakodanikku.

Pärast Eesti järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmist on Eesti poliitikas oodata rahulikumat aega. Riigikogu kipub jõulupausile ja elu hakkab tärkama alles pärast kolmekuningapäeva. Seniks võib joone alla tõmmata igasugustele reitingutele, sest ei juhtu midagi, mis neid muudaks. Sestap viskame jõulueelse pilgu nii peaministri- kui ka erakonnauuringutele.

Kõigepealt olgu meenutuseks öeldud, et praeguse võimuvahekorra tõttu on Reformierakond see, kes pakub välja peaministrikandidaadi, isegi, kui praegune peaks otsustama tagasi astuda. Ent Kaja Kallase toetusnumbrid on sellised, et põhjust lahkumiseks ei ole. Kuigi Eesti Päevalehe ja Turu-uuringute ASi peaministriuuring näitab, et 28 protsenti küsitletutest näeks valitsusjuhina Urmas Reinsalut, siis arvestades kõike, mida Kallas on teinud või tegemata jätnud, on tema toetus 18 protsenti. Oravapartei pooldajatest oleks Kallase taga 80 protsenti ning isegi meeste hulgas on Kallas toetust suurendanud, rääkimata naistest. Seega on Teflon-Kaja pidanud edukalt vastu kõigile hilissuvistele ja sügisestele katsumustele.

Urmas Reinsalu võiks ametisolevale peaministrile pakkuda konkurentsi vaid valimistel, aga sinna on veel kõvasti aega ja enne seda juhtub kindlasti mõndagi. Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart 13 ja EKRE esimees Martin Helme 12 protsendiga jäävad Reinsalu-Kallasest soliidselt maha.

Muide, kui Eestisse kolinud näitleja ja lavastaja Julia Aug hiljuti ütles, et eesti- ja venekeelse elanikkonna vahel on ületamatu lõhe, siis seda kinnitab peaministriuuringki: Reinsalu toetab 35 protsenti eestlasi ja vaid viis protsenti muulasi. Kallast 22:6. Kõlvartit 42 protsenti muust rahvusest.

Huvitav, aga Kallasel on nii linnas kui ka maal 18 protsenti toetajaid, Reinsalul 43:20 ja Kõlvartil 18:3. Raske on ennustada viisi, kuidas Tallinna linnapea võiks maainimestele armsaks saada. Küll on Isamaal mõtteainet, kuidas suurendada toetuspinda linnades.

Isamaa on jätkuvalt liider 26 protsendiga, Reformierakond 18 protsendiga rabeles EKREst mööda, kelle toetuse mõõt on 16 protsenti. Sotsid suutsid tõusta kümnelt protsendilt 13-le, Keskerakond jäi 12 protsendile ja Eesti 200-le pole esimehevahetus veel kuidagi mõjunud – ikka kuus protsenti. Parempoolsed üritavad oma nelja protsendiga jõuda riigikogu uksekünniseni.

Ilmselt teeb reitingutes järgmised muudatused valus maksu- ja hinnatõus uue aasta algul.