JUHTKIRI Enne vana-aastaõhtu saabumist ja uue vastuvõtmist vaevab paljude kodanike pead mure, mida teha oma üleliigse rahaga. Öeldakse, et pärast jõule saabub masuaeg, ennast on lõhki kulutatud ning alustatakse kokkuhoiupoliitikaga. Siiski on paljudel jaotatud pisku nii, et jaguks veel ka aastavahetuseks. Ei saa ju olla aastavahetuse laud vähem lookas, kui oli jõulupühade ajal ning peale kõige muu on aastavahetus täis rohkem kärtsu, mürtsu ning pidusid.
Mida siis teha selle rahaga, mis kogemata kombel on jõuludest üle jäänud? Paljud inimesed lasevad selle konkreetselt vastu taevast. Ilutulestikud on ühest küljest kogunud aina rohkem populaarsust, kuid teisalt kutsuvad aktivistid üles keelustama uusaastaööl ilutulestiku laskmist. Võru linn omalt poolt juba mitmendat aastat ilutulestikku vastu taevast ei lase. Küll aga on lubatud seda teha soovijatel ja üle Võru kaigub alati uusaastaööl paras mürin. Lemmikloomaaktivistid, kes koerte ja kasside kõrvade olukorra pärast muret tunnevad, ei saa taotleda siin ka selle keelustamist, sest meie kiisud ning kutsud on ju tegelikult dresseeritud kõrvadega. Ei ole harv juhus, pigem sage, mil üle Võrumaa kaiguvad Nursipalu harjutusväljaku kõmatused ja mütsud. Vahel kurdeti, et koguni Põlvamaale välja.
Ühest küljest on hea, et meie loomad on saanud aastaringse koolituse, nii ei pea taotlema Võrumaa aastavahetust ilma värvilise taeva ning kärtsu ja mürtsuta. Teisest küljest jääb oht, et kui raha ei lasta otseselt vastu taevast, siis kulutatakse see poolkogemata peomeeleolus tühjatähja peale, mis sisuliselt tähendab sama – vastu taevast.
Seetõttu on nii mõnedki organisatsioonid teinud annetuskampaaniaid, et just ilutulestikule planeeritud raha kulutataks millegi vajaliku toetamiseks või soetamiseks. Sellised kampaaniad on pigem arukad kui arulagedad, kuid paadunud raha vastu taevast laskjaid see siiski ümber ei kasvata.
Tähtsaim on, et vana aasta viimased päevad mööduks rahus ning arukuses, siis on suurem lootus, et pärast uue aasta algust ei pea vastu taevast laskmisi kahetsema.