JUHTKIRI Kas sõim meemide abil on nagu sõim läbi lillede? Tänapäeva noored inimesed on õnnesärgis sündinud, sest neile on vabalt kätte antud nii ohtralt eneseväljendamise vahendeid. Seda saab teha nii anonüümselt kui ka avalikult otse või siis avalikult läbi huumoriprisma. Selliste võimaluste puhul kipub aga kaduma reaalsustaju ja kaovad ka piirid. Kui isegi seadus ei suuda veel üheselt ohjata kõiki neid võimalusi, siis millisel moel peaks noor inimene ise aru saama, kas ta on läinud üle piiri?

Aegu tagasi, kui kellegagi riid tekkis või ei meeldinud kellegi kõnepruuk või riietus, mindi koolimaja taha ja klaariti asi mehe kombel ära. Nüüd tehakse kolmandast isikust meem ja riputatakse see sotsiaalmeediasse üles. Kas süütu meem on aga seadusevastane? Kuna meem on interneti vahendusel loodu, miski, mis ei ole päriselt käegakatsutav, siis arvatakse, et tegemist ei olegi reaalsusega. Saadakse end välja elada, aimamata et tegelikult on tegemist kellegi reaalse süüdistamise või laimuga, mille eest on võimalik rakendada ka reaalset karistust.

Tänapäeval on elu selle võrra lihtsam, et harvem lastakse rusikad käiku, kuid sageli on sõim meemide varal isegi hullem. Eneselegi ootamatult võib väikesest asjast suur kaos kerkida ning lumepallina edasi veereda. Sellisel juhul on parim enesekaitse viis internetimaailma sisse elada ja kahjust kasu lõigata. See oskus ei omandu kergesti, kuid kavalamatel tuleb juba välja küll. Näiteks sai Erik Orgust tehtud kringlimeemist tõhus särgiäri, mille arvelt nüüd tulu teenida.

Ka meeme võib olla nii sõbralikke kui ka pahatahtlikke, nendel vahet tegemine kipub aga olema sama keeruline kui tavalisel sõbralikul lõõpimisel või pahatahtlikul kiusul. Nii-öelda kuulsustel on lihtsam poriloopimine enda kasuks pöörata. Lihtinimesed peavad selleks aga oluliselt rohkem vaeva nägema. Nii võib näiteks kooliõpetajast postitatud meem mõjuda laastavalt, selle asemel et mingilgi moel kasu tuua. Kuniks kombatakse piire sellise käitumise karistuse osas, seni kombatakse piire ka nende levitamises, sest karistus pole kindel, pahatahtlikkus ja tekitatud kahju on küsitavad.

JUHTKIRI Tihti kuuleme, et arutatakse põllumeeste toetuste üle. Tõsi on, et neil on toimetulekuks tuge vaja ja võrreldes muu Euroopaga oleme selles osas sageli veidi nutuses seisus. Kui aga vaadata laiemalt, siis abi järele karjub iga sektor Eestimaal, mitte ainult põllumehed, mitte ainult metsamehed. Kas siis ise tekitatud abitust olukorrast või mingil muul vääramatul jõul tekkinud seisundist tingituna on abikätt vaja paljudel.

Statistikaameti andmetel elab Lõuna-Eesti piirkonnas üle kui 9000 lapse suhtelises vaesuses. See tähendab seda, et need lapsed ei pruugi iga päev täisväärtuslikku toitu saada või ei ole seda piisavas koguses. On selge, et lapsed, kes on ühiskonnas abitum osa ning vajavad veel tuge, et kasvada iseseisvateks indiviidideks, on meie tulevik ja väärtus. Siinkohal otsitakse abi toidupankadelt, kes omakorda peavad toimetama heatahtlike inimeste almustest. Kuigi iga abi on toeks, siis Lõuna-Eesti niinimetatud äärealadele ei jõua väärtuslikku toitu. Kas siis Harjumaal ja Tallinnas elavad lapsed, kellel on tarvis täisväärtuslikumat toitu ja meie, lõunaeestlased, oleme tugevamad? Või koheldakse lõunaeestlasi tänamatult teisejärgulistena?

Abi vajavad ka täiskasvanud, mitte ainult lapsed. Kuhu peaks pöörduma inimene, kel on näiteks tarvis uut autot? Põllumees saab uue põllumasina soetamiseks toetust küsida ja see ongi nii ette nähtud, pigem reegel kui erand. Miks siis iga päev enesega mitte toime tulev täiskasvanu, kes teenib ehk kuusissetulekuna mõned sajad eurod, ei võiks mõne vahendi soetamiseks abi küsida?

Eks küsida võib alati, kuid vastukaja on sellisel juhul pigem negatiivne. Lihtne inimene, kes oma ausa tööga ei suuda sageli teenida üle miinimumpalga ja seetõttu ei suuda endale mõnesid hüvesid lubada, on justkui saamatu. Põllumees, kes taotleb mitut toetust, on aga õigusega hädas ning toetuste ja abi küsimine on iseenesestmõistetav.

Hea oleks muidugi elada riigis, kus toetatakse kõike ja kõiki. Kõik abivajajad saaksid abikäe. See aga vallandaks teisest küljest laiskuse ja oleks keeruline välja selgitada, milline olukord on tingitud saamatusest, milline laiskusest ja milline lihtsalt ebaõnnest.