Tartu ülikooli kliinikumi onkoloogid dr Kersti Kallak ja dr Elina Lehtmaa rinnavähipatsientidele jagatava lootuselille karbiga. Foto: ERAKOGU
Rinnavähki diagnoositakse aasta-aastalt üha sagedamini ja see on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Positiivne on, et üha sagedamini avastatakse haigus esimeses staadiumis, mil terveks saamise tõenäosus on 98–99 protsenti. Mida võiks iga naine ja tema lähedane rinnavähist teada?
Kasvanud diagnooside taga on nii sagedasem haigestumine kui ka see, et käiakse rohkem rinnakontrollis ja seetõttu avastatakse kasvajaid rohkem. Mõistagi mängib rolli ka naiste keskmine kasvav eluiga. Rinnavähki haigestumus kasvab hüppeliselt menopausi järel, 50. eluaastates, aga paraku haigestuvad ka noored, mistõttu ei tohi eeldada, et rinnavähk noori ei puududa ja kaebuste korral tuleb kindlasti pöörduda kontrolliks rinnakabinetti. Õnneks on teadlikkus haigusest kasvanud ja ka sõeluuringutes osaleb igal aastal üha rohkem sihtrühma naisi, aga näiteks Põhjamaade tasemel me sellega veel ei ole. Eestis osales eelmisel aastal sõeluuringus 65 protsenti kutsustutest, Skandinaavia riikides on osalemine 75–80 protsenti. Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 50–70- ja 74aastaseid naisi iga kahe aasta tagant.
.jpg)
