EESTI ELU

Nimelt saabus 13. märtsi ennelõunal kella 11 ajal meie passilauda proua, kes võttis järjekorranumbri ning sättis end ootama, millal tema number tabloole kuvatakse. Ootesaalis oli palju rahvast, inimeste liikumine tihe, numbritabloo kutsus järjest uusi kliente välja. Kannatlik proua jälgis pingsalt tabloosid ning muudkui ootas ja ootas oma korda.
Kui kell sai lõpuks 16, tõusis proua pingilt ja läks infolaua juurde. „Tütreke, millal siis minu kord on?“ uuris ta pärast viit tundi ootamist ning ulatas teenindajale kviitungi järjekorranumbriga 690.
Teenindaja tabas kohe, milline harv juhus oli tekkinud: proua hoidis kviitungit tagurpidi peos ning tegelikult oli tema järjekorranumber hoopis 069. Ülimat kannatlikkust üles näidanud proua ei osanud seepeale teha muud, kui hakkas naerma ja nentis, et jättis prillid koju. Ja kes pidanuks üldse tulema selle peale, et kviitungit teist pidi uurida

Me teame kõik vana tõsiasja, et õnnetus ei hüüa tulles. Võib-olla satud teel tööle liiklusõnnetusse, võib-olla läheb külmkapp rikki, võib-olla on vaja ootamatult teha muid kulutusi. Plaanivälised väljaminekud võivad aga luua rahakotti tõsise augu, kuna paljudel peredel ei ole hädaabisääste, mis aitaksid ootamatustega tegeleda. Nii jõutaksegi olukorda, kus tuleb otsida, kuidas leida parimad kiirlaenud (bedste quick lån), mis aitaksid kohe, täna ja praegu vajamineva rahasumma tagada.
Seda annaks vältida, kui sul oleks „mustadeks päevadeks” kõrvale pandud hädaabifond. Hädaabifond on rahasumma, mille sa oled kõrvale pannud selleks, et seda kasutada juhul, kui pead tegema ootamatuid kulutusi. Haigestumine, töö kaotamine, remonditööd – elus võib ette tulla kõikvõimalikke takistusi.
Hädaabifond on nagu turvavõrk, mis aitab sul hakkama saada halbade üllatuste korral või aitab sul mõnda aega ära elada, kui su rahaline olukord peaks olema mingi hetk ebastabiilne. Omamoodi annab see sulle teatava vabaduse, sest sa ei pea võtma vastu rutakaid rahalisi otsuseid ja näiteks saad vältida oma võlgnevuste kuhjumist või saad vältida krediiditoodete kasutamist.
Kui palju tuleks raha kõrvale panna?
Paljud inimesed ei pane raha hädaabifondi üldse, kuna nad tunnevad, et nende sissetulek on liialt väike, et üldse mingit säästukontot pidada. Hädaabifond ei peagi aga üleöö olema tuhandete eurode suurune – selle üldine suurus sõltub täielikult sinust endast.
Spetsialistid on soovitanud, et hädaabifond võiks olla umbes nii suur, kui palju sul kulub kolme kuni kuue kuu jooksul elamiseks. See tähendab, et kui sinu sissetulek on 500 eurot, võiks hädaabifondis olla 1500 kuni 3000 eurot.
Ära aga ehmu nendest numbritest ning alusta tasahaaval. Isegi kui paned iga kuu kümme või kakskümmend eurot kõrvale, on see juba märkimisväärne edusamm.
Kus hädaabifondi hoida?
Hädaabifondi üks põhimõtteid on selle käepärasus – see raha peaks olema kättesaadav võimalikult kiiresti, sest hädaolukorra puhul ei ole sul võimalik kaua oodata.
Üks võimalusi on hoida seda summat sularahas, kuid see on üsna riskantne ning teisalt ka pisut kahjulik, sest niisama seistes sööb inflatsioon tükikese sinu rahast ära.
Alternatiivina võid raha hoida kasvuhoiusel või mõnel muul hoiukontol, mis on võrdlemisi hõlpsasti kättesaadav, tagatud riikliku Tagatisfondiga ning samas teenib see natuke intressidega juurde. See tähendab, et isegi kui raha peaks kontol seisma väga kaua, ei kaota see oma väärtust.
Kuidas hädaabifondi jaoks raha kõrvale panna?
Igapäevast elu elades võib tunduda nagu raha säästmine ei olegi võimalik. Julgeme selle väite aga ümber lükata – igaüks saab raha säästa ning säästusummad ei peagi olema väga suured. Siin on paar nippi, mida meeles hoida:
-
loo eesmärk – kõigepealt tee endale selgeks, kui palju raha sul on hädaabifondi jaoks vaja ning kui kiiresti sa tahad selle kokku koguda. Seejärel jaga kogu summa ära väiksemateks osadeks, mis on jõukohased. Näiteks kui soovid säästa 1000 eurot, jaga see ära 10 või 20 euro suurusteks tükikesteks. Nii on oma eesmärgini jõudmine märksa lihtsam;
-
jälgi oma raha – me kipume kõik tegema üsna totraid impulsioste, olgu tegemist kas või šokolaadibatooniga. Loo endale eelarve ja hakka piinliku täpsusega jälgima oma kulutusi. Kui sa tead, mille peale raha kulub, saad sa ka leida viise, kuidas vähem kulutada ja rohkem säästa;
-
leia viise, kuidas teenida raha juurde. Näiteks müü maha mõned asjad, mis on jäänud kappi vedelema, võta kõrvalt juhuslikke tööotsi või tee midagi muud, mis aitab sul pisut juurde teenida. Seejärel pane kõik teenitud summad hädaabifondi ning sa ei pane tähelegi, kui kiiresti summa on kasvanud.
Kõige olulisem on meeles pidada, et hädaabifondis olevat raha ei tohiks kulutada, kui olukord pole tõesti kriitiliselt oluline. Hädaabifond on mõeldud keerulisteks aegadeks ning see aitab vältida olukorda, kus sa pead otsima võimalusi, kust leida parim laen negatiivse krediidiajaloo korral (bedste lån trods rki) või hoopistükkis maksehäiretega, sest oled end juba lõhki laenanud. Toimi nutikalt ja hakka juba täna koguma raha oma hädaabifondi jaoks.
- Tuhanded ID-kaardi sertifikaadid muutuvad kehtetuks
- Apteeker soovitab: astu kevadväsimusele vastu liikumise ja vitamiinidega
- Koolikoka meistriklass: kuidas laps salatit sööma keelitada
- Elisa mitmekordistab mobiilside kiiruseid Võrumaal
- Haigena tööl käivate inimeste osakaal langes järsult, kuid on endiselt liiga suur
- Erametsaliit: plaanitava puidurafineerimistehase tooraine on erametsas olemas
- Kas valida linnaratas või hübriidratas?
- Kui suurt palka teenid Sa aastal 2028?
- Kõige täpsem ilmaennustaja elab Tartus
- Kosmetoloog soovitab: mida vajab meie nahk talvel?
- Õnnetus, mida saanuks vältida
- Tele2 pakub testi raames soovijatele märtsis piiranguteta internetti
- VIDEO: 45. Tartu Maratoni üritustest võttis osa üle 5000 suusataja
- SEB hakkab piirama koodikaartide kasutust
- 10 romantikast nõretavat filmisoovitust sõbrapäevaks
- Kõige rohkem kasutatakse nutitelefoni sõnumite saatmiseks
- Põnev statistika mida eestlased Google Play keskkonnast kõige rohkem ostavad?
- Põlva Kooli õpilased Evely ja Sandra korraldasid Võru loomade varjupaigale korjanduse
- Käesoleval nädalal saab esitada taotluseid kiviaia taastamiseks
- GALERII Euroopa Saunamaraton läks igati korda
- GALERII Kaitseväe aasta sportlane on kapral Heiki Nabi
- Enne reisimist tasub üle vaadata oma mobiilipaketi tingimused
- Rõuge vald ja Valga Avatud Noortekeskus said üleriigilise tunnustuse
- Milline on eestimaalase finantsportree?
- Viieeurone võlg võib kasvada kordades suuremaks
- Mobiilse interneti kiirus tõuseb 485 megabitini
- Valgamaa omavalitsused nõuavad Telialt selgitusi Valga ja Põlva esinduse sulgemise osas
- Päästeameti Lõuna päästekeskuse kortermajade kontrollikampaania kokkuvõte
- Pea meeles: kaskokindlustus ei kehti mitteametlikel jääteedel
- Eestlased soetasid mullu uusi mobiiltelefone 115 miljoni euro eest
- Viis soovitust, kuidas külmakraadide ajal oma kodu kaitsta
- Põnev teada: mis põhjusel eestlased autoabi vajavad
- Veebruarist saavad Tartus 1. – 4. klasside lapsed koolilõunat tasuta
- Kas arvad ära? Selgus Eesti eelmise aasta populaarseim laulja
- Miks peaks toidupakendite märgistusele tähelepanu pöörama?
DIGILEHED
LOE VEEL
VIIMATI LISATUD
ARVAMUS
KRIMI













































.jpg#joomlaImage://local-images/2025/12/08/Antsla vald Kirikuküla_6.12 (3).jpg?width=1632&height=1224)


























.jpg#joomlaImage://local-images/2025/12/01/Voru volikogu 1 dets 2025 FOTO Aigar Nagel (68).jpg?width=2023&height=1349)

.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/28/Louna eesti haigla Hasso Ploomipuu ja Arvi Vask Foto Aigar Nagel (2).jpg?width=2201&height=1467)










.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/21/oppus haigla voru redelauto (1).jpg?width=2023&height=1349)

.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/29/Helga Ilves (2).jpg?width=1966&height=1311)


.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/25/Ewers (1).jpg?width=2030&height=1353)

.jpg#joomlaImage://local-images/2025/12/01/Voru volikogu 1 dets 2025 FOTO Aigar Nagel (66).jpg?width=2023&height=1349)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/19/Piksepini (2).jpg?width=2048&height=1365)

.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/21/Kokk (4).jpg?width=2023&height=1349)

.jpg#joomlaImage://local-images/2025/11/21/Voru ppensionaride paevakeskus 20 (1).jpg?width=2023&height=1349)
















Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Need on kolm põhilist viga reisikindlustuse sõlmimisel">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Välismaale puhkust nautima suunduvate inimeste sooviks on küll turvaliselt puhata, taskus kindlustusleping, kuid mõne läbimõtlemata pisikese vea tõttu võidakse jääda hoopis hüvitisest ilma.
Tavaliselt tähendab reisikindlustus tervisekindlustust, mis hüvitab inimese ootamatu haigestumise või õnnetusest tingitud tervisekulud. Lisaks saab soovi korral reisikindlustusele juurde osta ka pagasi -ja reisitõrkekindlustuse. Juba reisi planeerides soovitab Seesami reisikindlustuse tootejuht Jonatan Jõks mõelda kindlustuskaitsele, sest teadupärast ei hoiata ükski õnnetus ega ootamatus ette.
Et ei peaks oma vigadest valusalt õppima ja kriitilisel hetkel kõik plaanipäraselt sujuks, reastas Seesami esindaja põhilised vead, mida inimesed reisikindlustuse sõlmimisel teevad.
Lepingu sõlmimisega jäädakse viimasele minutile