EESTI ELU

Mida teha, kui nutiseade kukub maha või satub pesumasinasse?

Võrumaa Teataja 25 September 2017 Comments ()

Telefon ei ole teadupärast ammu enam ainult helistamiseks, vaid asendab väga paljudel ka arvutit, äratuskella, muusikamängijat, fotoaparaati, raamatut või kaarti. Sagedasem kasutamine kasvatab ka seadme purunemise ja õnnetuste juhtumise tõenäosust. Elisa tooteturunduse osakonna juht Mailiis Ploomann reastas kooli- ja kontorihooaja alguses sagedasemad nutitelefonide õnnetused ning esmased käitumisjuhised probleemi lahendamiseks.

Kukub maha

Kõige levinum telefonidega seotud õnnetus on mahakukkumine taskust, käest, laualt või kotist. Üha sagedasemaks muutuvad just lastel ja noortel olukorrad, kus rahvarohketes kohtades pildistamisel, mängimisel või sõnumite saatmisel keegi kogemata kätt müksab ning telefon seetõttu maha kukub ja puruneb. Seega tasuks ühistransporti sisenemisel, kauplustes, söögikohtades ja tänaval hoida telefon siiski turvaliselt kotis või taskus.

Kui seade kukub maha, siis lihtsamatel juhtudel läheb katki vaid ekraaniklaas. Mõranenud klaasiga on tihtipeale võimalik telefoni ka edasi kasutada, kuid siiski on tungivalt soovitav see kiiremas korras lasta välja vahetada. Kuigi mõranenud klaas võib esmapilgul tunduda vaid esteetilise probleemina, siis tegelikkuses on see ohtlik. Klaasipuru või peened klaasiosakesed võivad sattuda nahale ning samuti ei vasta purunenud klaasiga seade ka kiirgus-ohutuse nõuetele. Klaasi küljes on ka antenn, mis võib saada klaasi purunedes kahjustada ning seetõttu halveneb ka levitundlikkus.

Kui aga katki läheb telefoni sisu, siis on tegu juba suurema murega. Kindlasti ei ole mõistlik püüda ise telefoni lahti võtta või viga tuvastada. Esmane käik peaks olema telefoni hooldus- või esindussalongi, kus hinnatakse edasine remondivõimalus, aeg ja ka hind. Elisa pakub selleks ajaks oma klientidele ka asendustelefoni võimalust. Lisaks on näiteks pealinlastel võimalik kasutada kiirhooldust Fonum, mis levinud seadmed suudab tunni jooksul töökorda teha. Veelgi parem on aga ennetada kõiki õnnetuse tagajärgi ja teha kohe telefoni soetamise hetkel nutikindlustus.

Saab märjaks

Elisa poolt kogutud andmetest selgub, et teine kõige sagedamini ette tulev olukord on telefoni märjaks saamine. Mõnikord läheb telefoni lähedal ümber veeklaas, sageli tuleb ette ka seadme kukkumist kraanikaussi, vanni või tualettpotti ning suvel ka veekogudesse. Harvad pole ka juhtumid, mil telefon rändab püksitaskus pesumasinasse.

Sellises olukorras on esmatähtis kiire reageerimine. Mida kauem on telefon märg, seda suurem on tõenäosus, et niiskus pääseb seadmesse sisse ning hakkab kahjustama sisekomponente. Seega kõigepealt tuleks telefon võimalikult kiiresti veest välja võtta ning see ära kuivatada.

Järgmiseks tuleks telefon välja lülitada ning võimalusel ka lahti võtta. Mõnede seadmete puhul on veel võimalik tagakaas lahti teha ning aku ja SIM-kaart välja võtta. See aitab vältida sisemiste osade kahjustada saamist ning ka paremini seadet seestpoolt kuivatada.

Rusikareeglina tuleks telefon asetada sooja ning kuiva kohta, mis aitab niiskusest kiiremini lahti saada. Siin võib olla abiks ka teada trikk kasutada seadme kuivatamiseks riisi. Märjaks saanud telefon tuleb panna üleni kuivade keetmata riisiteradega anumasse ning lasta see seal seista vähemalt 24 tundi. Riis tõmbab endasse niiskuse, mis muidu pääseks telefoni korpusesse.

Kui telefon siiski pärast kuivamist ei käivitu, tuleks hooldus- või esindussalongis lasta hinnata selle remondivõimalust või ümbervahetamise vajadust.

Kaob ära

Telefoni kadumine on just laste ja noorte hulgas kahjuks väga levinud. Jääb see siis sõbra juurde, mänguväljaku äärde või kohvikusse – igal juhul on vaja see üles leida. Selleks pakuvad nii Apple kui Goolge oma operatsioonisüsteeme kasutavate seadmete leidmiseks häid lahendusi.

Androidi puhul tuleks telefoni kadumisel külastada lehekülge android.com/find. Sellelt lehelt on võimalik sisse logida Google’i kasutajakontoga ning seejärel saab GPS-i abil näha, kus telefon asub. Lisaks saab panna telefoni helisema isegi vaikimisi režiimis ning kui telefon päriselt kadunud või kurjadesse kätesse langenud, see lukustada ja sisu täielikult kustutada. Chrome’i browseri kasutajate elu on tehtud eriti lihtsaks – kui oled kasutajakontoga sisse loginud, piisab vaid otsinguväljale sisestada /where-s my phone/ ja vajalik keskkond kuvatakse kasutajale.

Apple pakub oma seadmete jaoks sarnast lahendust. Find My iPhone rakendus töötab sisuliselt sama põhimõttega. Kui telefon kaob, lubab rakendus seda teisest seadmest GPS-i abil leida. See toimib näiteks ka iPadi või Apple Watchi leidmiseks. Lisaks on võimalik telefon lukustada või sellel olev sisu kaugelt kustutada.

Kindlustus

Kõigi mainitud juhtude puhul tasub meeles pidada, et kahjuks ettevaatus ega ka loodud rakendused ei pruugi alati olla õnnetuste ennetamiseks või lahendamiseks piisavad. Kui telefon saab märjaks, siis ei pruugi selle kuivatamine ning kiire reageerimine alati aidata. Samuti maha kukkudes võib see siiski olla lootusetult katki või kadudes võib see olla varastatud ning seejärel on selle tagasisaamine palju keerulisem.

Seega tasub ühe lahendusena kaaluda kindlustuse sõlmimist oma nutiseadmele. Elisa ja If Kindlustuse koostöös pakutav nutikindlustus lubab kasutaja seadet kindlustada kõikide levinumate ootamatute kahjude vastu. Nii ei pea ka muretsema, et seadme purunemine või kadumine jätab augu rahakotti.

Loovaid viise kuidas kasutuna seisma jäänud mänguasjadele uus elu anda

Võrumaa Teataja 22 September 2017 Comments ()

Lisa anonüümne kommentaar

pixabay

Üle ääre ajav ja põhjatuna näiv mänguasjakast lastetoas võib mõnelegi lapsevanemale murekoormaks olla, kuna mänguasjad hõivavad koduruumis aina suuremaid pindu. Mitmetele kasutamist mitteleidvatele mänguasjadele on aga võimalik leida uus kasutusviis ja otstarve.

Seoses septembrikuus toimuva kasutatud legoklotside kogumisaktsiooniga jagab Juku Mänguasjakeskuse turundusjuht Kairit Parker põnevaid ja kasulikke viise, kuidas nii Lego klotse kui ka teisigi kasutuna seisma jäänud vanu mänguasju loovalt kasutada.

Toeta taaskasutust

Kõige lihtsam viis vabaneda mänguasjadest, millest laps on tüdinenud või välja kasvanud, on need saata uuele ringile. „Esmalt tuleb aga mänguasjakastis viia läbi ühed suuremat sorti talgud ning sorteerida välja asjad, millest ei ole laps valmis veel loobuma. Ülejäänud mänguasjad saab lihtsa vaevaga viia mistahes kasutatud asjade kogumispunkti. Septembrikuu jooksul saab näiteks Juku Mänguasjakeskustesse tuua ka kõik üleliigsed Lego klotsid, mis leiavad uued omanikud lasteaedades üle Eesti,“ jagab Parker nõu.

Anna asjadele uus elu

Kasutuna seisvaid mänguasju saab vägagi loovalt kasutada ära näiteks kodusisustuselemendina. Vanadest puitklotsidest ja väikestest plastloomakestest saab väga oskuslikult meisterdada lustakad riidenagid või ukse- ja sahtlinupud, mis lastele kindlasti palju rõõmu valmistavad. Internetiavarustes leidub palju kasulikke õpetusi, mille abil koos lapsega lisaks mängimisele ka veidikene loovat käsitööd harjutada.

Leia inspiratsiooni siit: http://www.apartmenttherapy.com/how-to-make-diy-drawer-pulls-apartment-therapy-tutorials-216669?crlt.pid=camp.ueHU7CNbr6Tq

Kaasa mänguasju lapse õpingutesse

Koolist antud kodused ülesanded võivad laste jaoks tihtilugu olla tüütud, veel enam, kui mingist teatud teemast arusaamine valmistab raskusi. Siinkohal on vanemal võimalus viia õpingud uuele tasemele ning muuta keerukast teemast arusaamine lapse jaoks hulga lihtsamaks ja põnevamaks. „Pisikesed legoklotsid, millega ehk enam ei mängita on lapsevanemale suureks abiks näiteks harilike murdude seletamisel. Näiteks 8-, 4-, 2- ja 1-osaliste klotside abil on väga lihtne õpetada selgeks murdarvud nagu pool, veerand ja kolmveerand,“ teab Parker soovitada.

Leia inspiratsiooni siit: https://www.pinterest.com/pin/AfLlSO09MsKu8leA7F0DEXFsDIFK1BkU1EyJbkKYUAJIDYFRN8fLLGY/

Katseta puslekunsti

Nii nagu legoklotsegi, koguneb lastel hulganisti ka pusletükke, mille kokkupanek varasemaga võrreldes enam nõnda suurt vaimustust ei pruugi tekitada. „Tihti on pusletükidki legoklotsidele sarnaselt kerged kaduma. See aga ei tähenda seda, et allesjäänud osakesed peaksid kasutult seisma jääma – ka pusletükke saab edukalt kasutada erinevates kunstiprojektides. Katke koos lapsega pusletükid uue värvikihiga ning meisterdage nendest näiteks vahvad kuusekaunistused või hoopiski liimitehnikas fantaasiarikas seinamaal,“ soovitab Juku Mänguasjakeskuse turundusjuht.

Leia inspiratsiooni siit: https://www.pinterest.com/pin/394276142356185110/

Euroopa pingutab täna selle nimel, et päeva lõpuks oleks liikluses hukkunute arv ümmargune null

bns 21 September 2017 Comments ()

Lisa anonüümne kommentaar

Võrumaa Teataja

Tänase riikide-ülese projektiga EDWARD (European Day Without a Road Death) soovitakse, et Euroopas ei katkeks liikluses ühegi inimese elutee. „Viimastel aastatel on kogu Euroopas ja Eestis liiklussurmad arv püsinud samal tasemel. Olukord teedel pole läinud halvemaks, aga kahjuks pole näha ka suuri edasiminekuid,“ ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo. Iga päev sureb Euroopa teedel ja tänavatel ligikaudu 70 inimest.

Loigo sõnul tuleb liikluses keskenduda haritusele. „Kui kümme aastat tagasi oli võimalik elusid säästa paari üldise muudatusega, siis nüüd on kõige tähtsam ülesanne viia tuhandete liiklejateni teadmine, et just nende otsused ja käitumine kujundab liikluse tervikpilti. Selleks on vaja, et ohtudest räägivad sõiduõpetajate ja korrakaitsjate kõrval ka emad-isad, vanavanemad, sõbrad, kolleegid, õpetajad. Noorel juhil on raske uskuda politseiniku juttu roolis telefoniga rääkimise ja liigse kiiruse ohtlikkusest, kui ta on näinud terve lapsepõlve, kuidas tema vanem kasutas roolis telefoni ja ei pidanud kinni kiirusepiirangutest. On väga suur tõenäosus, et täiskasvanuks sirgunud laps jätkab vanemate tallatud rajal,“ rääkis Loigo.

„Iga liiklejal ja tema käitumisel on mõju liiklusturvalisusele. Piisab ühest raskest õnnetusest, et muuta igaveseks mitme pere elu ja panna leheveerud nädalateks põhjustest kirjutama ja lahendusi otsima. Kuid põhjused ja lahendused on meile teada. Nii kuivalt kui see ka ei kõla, on kõik vastused Liiklusseaduses olemas. Neile ei soovita alati tähelepanu pöörata ning on mugav mõelda, et minuga ei juhtu. Paljud kas ei teadvusta või hoopis ei hooli sellest, mida üks eksimus liikluses põhjustab. On väga keeruline teha enda meelest korralikule juhile selgeks, et maanteel lubatud piirkiirusest kümme km/h võrra ületades või telefoni näppides on just tema Damoklese mõõk enda ja teiste liiklejate pea kohal,“ ütles Loigo.

„Üksteise märkamine ja teistega arvestamine ehk lugupidamine enda ja kaasliiklejate vastu on alus selleks, et meie liikluskeskkond turvalisemaks muutub. Läbi oma teadlike valikute saame me kõik vähendada oluliselt liiklusõnnetusse sattumise riski,“ lisas Maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.

Euroopa liikluspolitseinike koondav võrgustik korraldab teist aastat projekti EDWARD. See keskendub liiklusohutusele ning tuletab meelde, et absoluutselt kõiki õnnetusi saab ära hoida. Eelmisel aastal sai 21. septembril Eestis viga kümme liiklejat. Selle aasta augusti lõpuks polnud vaid 15 päeval mitte keegi liikluses viga saanud.

Euroopas suri 2009. aastal liiklusõnnetustes 35 000 inimest, mullu kaotas elu 25 500 inimest ning 135 000 sai raskelt vigastada. Iga päev hukkub Euroopas liiklusõnnetuste tagajärjel keskeltläbi 70 inimest. Vanas Maailmas sai mullu liiklusõnnetustes miljoni elaniku kohta surma 50 inimest. Eestis on vastav näitaja 54. Ülemaailmselt hukkus liikluses miljoni elaniku kohta 174 inimest.

Eestis on alates 1990. aastast tänaseni liikluses surma saanud 5400 inimest. Tänavu on surma saanud 35 inimest, kellest rohkem kui kolmandik ei kasutanud turvavarustust.