Seene- ja marjahooaeg toob igal aastal politseile kaasa kümneid kuni sadu teateid metsas sihi kaotanud inimestest. Häirekeskus saab teateid metsas tee kaotanud inimestest valdavalt pimedal ajal, abivajajate seas oli nii mehi kui naisi vanuses 36-82 eluaastat. Politsei abil leiti abivajajad üles.

„Õnneks on enamusel ka metsas kaasas mobiiltelefon, mille abil kiiresti abi kutsuda,“ rääkis Jõhvi politseijaoskonna vaneminspektor Alvar Paal.

Päevavalgel ajal saavad otsingud enamasti kiirelt positiivse lõpu.

Politseinik paneb marjulistele ja seenelistele südamele, et tuleks arvestada sellega, et õhtu pole enam pikalt valge. „Üsna varastel õhtutundidel hakkab hämaramaks minema, seda eriti metsas kõrgete puude vahel. Seega tuleks metsast väljatulek planeerida suurema ohu vältimiseks ajavaruga,“ soovitas Paal.

Ta lisas, et metsa minnes tuleb kindlasti kaasa võtta täislaetud akuga mobiiltelefon. „Eakamale inimesele võiks soetada nuppudega mobiiltelefoni, mida on lihtne kasutada. Hätta sattunu saab ise kiirelt abi kutsuda, telefonivestlusest saame lisainfot tema seisundist ja asukohast, samuti vajadusel võime tema asukohta kiirelt positsioneerida,“ kirjeldas politseinik.

Metsa minnes tuleks selga panna ilmaoludele vastavad erksavärvilised riided ning kaasa võtta piisavalt vett, vajalikud ravimid ja kerge eine.

Kui olete metsa eksinud või abi vajab teie lähedane, helistage hädaabinumbrile 112.

Uus kooliaasta on hoogsalt käima läinud ja ühes sellega liikleb tänavatel rohkem lapsi, kes pärast suve alles harjuvad linnaliikluses hakkama saama ning keda ka autojuhtidel tuleb nüüd eriti hoolsalt tähele panna.

„September toob alati kaootilisema liikluse, mis mõjutab nii pikal puhkusel olnud lapsi kui autojuhte. Ilusate sügisilmadega sõidavad paljud õpilased kooli jalg- ja tõukeratastega või jooksevad viimasel minutil, et vältida hiljaks jäämist. Kuna muretu suverütm on veel hinges, siis kipub laste tähelepanu kergemini hajuma, paljud ületavad teed eelnevalt peatumata ja nii ongi õnnetused kärmed juhtuma,“ selgitas Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Pärastlõunal juhtub lastega rohkem õnnetusi

Kindlustaja sõnul on kõige levinumaks lastega seotud liiklusõnnetuse põhjuseks teedel nende ootamatu jooksmine sõiduteele ning 50% ööpäevas registreeritud alla 15-aastaste laste osalusel toimuvatest õnnetustest leiab aset päeva teises pooles. „Pärastlõunal on lastel kooliväsimus ja pingelangus, mis põhjustab tähelepanu hajumist ning on ühtlasi ka üks olulisi põhjuseid, miks just koolist koju tulles juhtub rohkem õnnetusi. Tuletage lapsele meelde, et ka koju tulles peab olema tähelepanelik, ega tohiks tegeleda kõrvaliste tegevustega nagu nutitelefonis mängimine või telefoniga rääkimine,“ soovitas Gilden.

Seesami esindaja sõnul aitab õnnetuste hulka vähendada ka see, kui kooliaasta alguse puhul kõik vanemad oma lastega mitmeid kordi koolitee läbi jalutavad, samal ajal liiklusreegleid selgitavad ja võimalikele ohtudele tähelepanu osutavad.

„Kooliteel kõndimine aitab lapsevanemal kalkuleerida kooliminemiseks vajaminev aeg, sest viimasel minutil lahkudes kipub õhkkond närviliseks muutuma ja lapsed kiirustama, mis loob soodsa õhkkonna ootamatuteks ohuolukordadeks. Lastele tuleb õpetada ka silmside otsimist juhiga, et veenduda, kas juht ikka märkas väikest liiklejat. Ka rohelise tule süttimisel peaks laps kindel olema, et kõik sõidukid ikka peatuvad ja teed annavad. Ka need, kes teises reas sõidavad,“ õpetas kindlustaja.

Kindlasti tuleks kooli jalutada ka lapsed, kes muidu autoga kohale sõidutatakse. Kuna neil puudub vajalik kogemus jalakäijana, siis kipuvad nad Seesami esindaja sõnul liiklust hoopis autojuhi vaatepunktist hindama. Nii teevad nad jalakäijana ka rohkem vigu kui need lapsed, kes igal hommikul iseseisvalt kooli lähevad.

Veebitestiga koolitee turvaliseks

Et aga igal vanemal oleks võimalik hinnata nende lapse koolitee turvalisust, on Seesam koostöös Maanteeametiga loonud veebitesti.

„Testist leiab mitmeid küsimusi koolitee, transpordi ja üldise teadlikkuse kohta, mis aitavad pöörata tähelepanu erinevatele kooliteel varitsevatele ohtudele. Test õpetab neid vältima ning jagab ka nõuandeid, kuidas lapse teekonda nii kooli kui koju turvalisemaks muuta,“ selgitas Gilden.

Lisaks lastele ja lapsevanematele kutsub kindlustaja ka autojuhte suuremale ettevaatlikkusele.

„Iga autojuht peaks oma teekonnal jälgima kooli ruttavaid ja nurga tagant ootamatult ilmuda võivaid koolijütse. Seda eriti koolide läheduses, kus liigutakse jalg- ja tõukerataste ning ruladega, aga ka sõpradega kambas, kus kipub tähelepanu kiiremini kaduma.“

Turvalise koolitee testi saab teha siin.