EESTI UUDISED BNS

Teabeamet: terrorioht on Eestis madal

Välisluurega tegeleva teabeameti hinnangul on terrorioht Eestis endiselt madal, kuid suures osas Euroopas on see endiselt kõrge.

"Kuigi Eestis on terrorioht madal, ei ole see niimoodi suures osas Euroopast. Brüssel, Nice ja Berliin ei ole paraku kurva jada lõpp," seisab teabeameti kolmapäeval avalikustatud aastaraamatus. Ka on teabeameti hinnangul terrorismi levikut Euroopasse võimendanud Venemaa süvendatud humanitaarkatastroof Süürias.

Amet kirjutab, et äärmusrühmituse Islamiriik sattus möödunud aastal Süürias ja eriti Iraagis üha  suurema surve alla ning on üksnes aja küsimus, millal IS lakkab oma territooriumit kontrolliva organisatsioonina Iraagis ja Süürias olemast.

"See ei tähenda aga veel IS-i kadumist ajaloo prügikasti. "Kalifaadi" likvideerimise korral Süürias ja Iraagis läheb IS põranda alla ja kavatseb jätkata võitlust geriljataktikaga, muutudes traditsiooniliseks terroriorganisatsiooniks," seisab aastaraamatus.

Amet nendib, et territooriumi kaotamise tõttu on IS muutnud oma narratiivi, milles nüüd rõhutatakse senisest veelgi rohkem terrorirünnakute korraldamist Läänes. "Seega ei ole vähemalt esialgu loota IS-i rünnakute harvenemist, eriti kui arvestada seda, et läänemaailma vastaste rünnakute planeerimine on lahutamatu osa IS-i ideoloogiast," seisab raportis.

"IS-ile järjest keerulisemaks muutuvas olukorras võib eeldada, et terroriorganisatsiooni korraldatud rünnakud muutuvad veel oportunistlikumaks, st nende sihtmärke ja rünnaku sooritamise vahendeid on järjest raskem ennustada, ning rünnakud võivad muutuda ka jõhkramaks, kuna nende avastamise tõenäosus väheneb," hindab teabeamet.

Eeldatavalt naaseb osa Euroopast Süüriasse ja Iraaki suundunud vabatahtlikest oma koduriiki või mõnda teise Euroopa riiki. ka võivad osa välisvõistlejatest üritada tulla Euroopasse. "Need radikaliseerunud ja sõjakogemusega Süüriast saabuvad IS-i võitlejad võivad tekitada pikaajalisi julgeolekuprobleeme. Olukorda komplitseerib ka kinnitust leidnud fakt, et terrorirühmituse liikmed kasutavad Euroopasse imbumiseks ebaseaduslikku rändevoogu," seisab aastaraamatus.

Otepää vineeritehases puhkes tulekahju

FOTO: VT

Otepää vineeritehases puhkes kolmapäeval põleng, päästjad võtsid tulekahju kontrolli alla ning tule leviku ohtu ei ole.

"Tuli süttis tehase ventilatsioonitorus. Päästjad tegelevad selle jahutamisega ning teevad torusse auke, et seal sees põlev materjal kustutada," ütles päästeameti Lõuna päästekeskuse pressiesindaja BNS-ile. Tema kinnitusel tule levimise ohtu ei ole.

Põlengukohale saabusid Otepää ja Rõngu komandost mõlemast pääste ja paakauto ning lisaks Elvast päästeauto, märkis päästekeskuse esindaja.

Otepääl asuv vineeritehas kuulub metsanduskontsernile UPM-Kymmene.

E-maksuametis näeb kolmapäevast reedeni eeltäidetud tuludeklaratsioone

Võrumaa Teataja

Selle nädala kolmapäevast reedeni saab e-maksuametis tutvuda maksu- ja tolliametile (MTA) teadaolevate andmetega tulude ja kulude kohta.

Eeltäidetud andmed kantakse inimese 2016. aasta tuludeklaratsioonile, teatas MTA pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile.

MTA teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul tasub eeltäidetavad andmed e-maksuametis/e-tollis üle kontrollida, et esitamise ajaks oleks juba kõik korrektne. „Kui tuludeklaratsiooni eelvaates mingid andmed puuduvad või need erinevad endale teadaolevatest, palume pöörduda väljamakse tegija või kulu saaja poole palvega puuduvad andmed maksuhaldurile elektrooniliselt esitada või esitatud andmed parandada,“ märkis Udde.

Sel aastal tuleb tähele panna, et enam ei ole võimalik maha arvata mootorratta ja -sõiduki (A- ja B-kategooria) juhilubade koolituskulusid ning täiskasvanute huvihariduse kulusid. Seetõttu sellist koolitusteenust pakkuvad ettevõtted seda infot inimese eeltäidetud deklaratsioonil enam ka ei esita.

Kui tööandjad, koolitusasutused või teised asutused ei saa andmeid elektrooniliselt esitada või neid parandada, peab tulu deklareerija andmed tuludeklaratsioonil ise parandama ning esitama ka kulu tegemist tõendavad dokumendid. Laenuintresside andmeid saab jätkuvalt oma eeltäidetud tuludeklaratsiooni jaoks edastada elektrooniliselt läbi internetipankade. Täiendavat teavet intresside kohta saab klient oma pangast.

"Seoses madalapalgalistele tehtavate tagasimaksetega võib sel aastal tuludeklaratsiooni esitamine puudutada ka neid inimesi, kes varem tuludeklaratsiooni ei ole esitanud. Seetõttu on oluline, et ka need inimesed, kes möödunud aasta jooksul töötasid vähemalt kuus kuud täiskohaga ja said alla 7817 euro tulu, kontrolliksid, et nende eest tasutud tulumaksu andmed oleksid MTA-l olemas,“ rääkis Udde.

Tulude deklareerimine algab 15. veebruarist, andmete turvalisuse tagamiseks soovitame siseneda e-MTAsse ID-kaardi või mobiil-ID abil. Deklareerimist puudutavat teavet ja abi saab MTA kodulehelt, ameti teenindusbüroodest või helistades maksu- ja tolliameti infotelefonidele.

Politsei kontrollis Võrus ehitajaid

FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Politseinikud kontrollisid Võru linnas restaureeritava lasteasutuse ehitajaid, tagaotsitavaid või Eestis seadusliku aluseta viibivaid inimesi ei leitud.

Teisipäeval kontrollisid Lõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve talituse töötajad Võru linnas renoveeritava lasteasutuse ehitusobjektil, kas seal töötavatel välismaalastel on seaduslik alus riigis viibimiseks ja töötamiseks, teatas BNS-ile Lõuna prefektuur.

Kokku kontrolliti üheksat juriidilist ja 44 füüsilist isikut.

Kontrolli käigus Eestis seadusliku aluseta viibivaid ja töötavaid ega ka tagaotsitavaid inimesi ei tuvastatud.

Ligi pooled sõidueksami sooritajad põrusid avakatsel

Võrumaa Teataja

Maanteeameti võttis kõikide kategooriate lõikes 2016. aastal vastu 37 769 sõidueksamit, mis on 1300 rohkem kui mullu - esimesel katsel sooritas sõidueksami 52 protsenti ehk 19 475 juhikandidaati.

Kõige rohkem võeti vastu B-kategooria sõidueksameid – 29 529. Esimesel korral läbis selle 13 330 isikut ehk 46 protsenti juhikandidaatidest. Esitati ka 152 eksami vaiet, millest rahuldati eksamineeritava kasuks 14.

„Alates 1. jaanuarist viidi eksamineerijad eraldi struktuuriüksuse ehk eksamikeskuse alla. Tänu roteerimisvõimalusele oleme suutnud 2017. aasta jaanuaris vastu võtta 3179 sõidueksamit kõikide kategooriate lõikes, mis on 819 eksamit rohkem kui 2016. aasta esimesel kuul,” rääkis maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa.

Sõidueksami läbimisprotsent on B-kategooria osas jätkuvalt väga madal. Sellel ja järgnevatel aastatel panustab maanteeamet rohkem aega ja ressursi tihedamale koostööle ja dialoogile autokoolidega ning soovib senisest rohkem olla neile nõustajaks, mitte pelgalt kontrollivaks organiks.

Autokooli valides tuleks juhikandidaadil lisaks hinnale arvestada ka muid kriteeriumeid, näiteks riiklikku sõidueksami läbimisprotsenti, mis annab esialgse ülevaate ja indikaatori kooli osas.

„Loomulikult soovitame uurida autokooli kohta ka nende kodulehelt, kuidas kool ennast eksponeerib ja millistele väärtustele viitab, tuttavatelt, sotsiaalmeediast ning ajakirjandusest. Mitte alati ei ole odav hind kõige parem kriteerium sõiduoskuse saamiseks,” kommenteeris Vanamõisa ja lisas, et tähtis on, et kooli lõpetanu ja riikliku sõidueksami edukalt sooritanu oleks valmis astuma liiklusesse ja olema seal teiste liiklejatega arvestav ohutu juht.

Esimene kvoodipagulane lahkus Eestist

Pilt on illustratiivne Foto: Aigar Nagel

Euroopa rändekava alusel on Eestisse ümber paigutatud 89 inimest, nüüdseks on esimene neist Eestist lahkunud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Jaanuaris lahkus siit Iraagist pärit mees, kelle pere elab Eestis edasi. Peale Euroopa rändekava alusel riiki saabunute on Eestist lahkunud ka siin väljaspool rändekava kaitse saanud viieliikmeline Liibanoni pere. Nii Iraagi mees kui ka Liibanoni pere lahkusid Eestist oma kodumaale.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) vanemkomissar Katrin Tammekun nentis, et pagulase staatuse või lisakaitse saanud inimese kodumaale tagasi pöördumises ei ole iseenesest midagi eriskummalist. Igal mis tahes elamisoaga Eestis elaval inimesel on õigus päritolumaale naasta. Samuti võivad rahvusvahelise kaitse saanud inimesed vabalt reisida ja neil ei ole keelatud Eestist lahkuda, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Küll peab rahvusvahelise kaitse saanud inimene arvestama, et päritoluriiki naasmisega rahvusvaheline kaitse lõppeb, kuna tema soov tagasi minna kõneleb ohu puudumisest ja oht koduriigis on kaitse andmise alus. Kaitse lõppemine koduriiki naasmisel on üldine rahvusvaheline praktika ja Eesti ei ole siin kuidagi erandlik,” selgitas Tammekun.

Kaitse ei lõppe, kui inimene rändab siit edasi muudesse riikidesse. Ka koduriiki naasnuna saab ta alati Eestisse tagasi tulla, näiteks viisa alusel, ja siin teist korda varjupaika taotleda. „Siis korraldatakse rahvusvahelise kaitse menetlus algusest peale uuesti ja hinnatakse jälle, milline oht inimest päritoluriigis ähvardab,” ütles Tammekun.

Ühtlasi nentis vanemkomissar, et kaitse saajad ei pea oma lahkumissoovi kuidagi põhjendama ja sellepärast ei saa üheselt nimetada, miks keegi otsustab kodumaale naasta. „PPA-le teadaolevalt on lahkujad põhjuseks nimetanud kohanemisraskusi, mis ongi personaalsed,” sõnas ta.

Pealegi on tagasi pöördumine Tammekuni kinnitusel inimeste vaba tahte väljendus ja vajaduse korral saavad nad selleks taotleda abi rahvusvaheliselt migratsiooniorganisatsioonilt IOM-ilt [International Organization for Migration].


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD