Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ja Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto allkirjastavad esmaspäeval koostööleppe.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul võimaldab koostöö Lõuna-Eesti ühe suurema tööandjaga pakkuda töötukassa klientidele mitmekülgseid töö- ja praktikavõimalusi. Veel lisas ta, et head koostööd kliinikumiga on teinud lisaks töötukassa Tartumaa osakonnale ka Põlvamaa, Jõgevamaa ning Võrumaa osakonnad, mis näitab, et tegemist on väga olulise tööandjaga kogu regiooni jaoks.

Senise koostöö raames on töötukassa suunanud kliinikumi mitmeid inimesi. Töövahenduse osas on olnud kõige tihedam koostöö toitlustusteenistusega, lisaks on vahendatud tööpakkumisi ka kontoritöötajatele ja teistele tugiteenuseid pakkuvatele ametikohtadele.

Leping võimaldab Tartu Ülikooli kliinikumil töötukassa ruumides läbi viia tööotsijatele infotunde ja värbamisüritusi. Vajadusel osutab töötukassa kliinikumile eelvalikuga töövahendusteenust. Kliinikum võimaldab vabade töökohtade olemasolul töötukassa klientidel läbida enda juures proovitööd ja tööpraktikat.

Koostöö tulemuslikkuse hindamiseks kohtuvad tööandja ja töötukassa esindaja edaspidi vähemalt kord kvartalis. Samuti on töötukassa esindaja igal ajal valmis tutvustama ettevõtte töötajatele töötukassa pakutavaid teenuseid.

Kliinikumi juhatuse liikme Mart Einasto sõnul ootab kliinikum töötajaid, kes on huvitatud töötamisest hooldus-, toitlustus- ja puhastusteenuste valdkonnas. Kliinikum vajab antud hetkel enim õdesid, hooldajaid, puhastajaid ja toitlustusala töötajaid.

Inimestele, kellel elavad sugulased või on sugulaste hauad Venemaa piiriäärsetel aladel, on tänavu Vene viisade kompenseerimiseks ette nähtud 40 000 eurot.

Regionaalminister Siim Kiisler allkirjastas sel nädalal käskkirja, millega avatakse Venemaa viisakompensatsiooni 2014. aasta taotluste vastuvõtt, viisade kompenseerimiseks on eraldatud 40 000 eurot, teatas BNS-ile siseministeeriumi pressiesindaja.

Kiisler märkis, et toetusskeemi eesmärk on vähendada majanduslikke takistusi sugulaste omavahelisel suhtlemisel ja sugulaste matmispaikade külastamisel. Viisakompensatsioon on mõeldud inimestele, kellel elavad sugulased või on sugulaste hauad Venemaa piiriäärsetel aladel. "Nende inimeste jaoks tähendab see [sugulaste ja omaste haudade külastamine] keerulist ja kulukat asjaajamist,“ sõnas minister.

Möödunud aastal kasutati võimalust saada kompensatsiooni 656 korral ning toetust maksti 39 600 euro ulatuses. Enim oli toetusesaajate hulgas Tartu, Võru, Ida-Viru, Harju ja Põlva maakonna elanikke.

Toetusskeem on kasutusel alates 2009. aastast.

Kompensatsiooni saamiseks võivad taotlusi esitada kõigis maakondades elavad Eesti kodanikud, kes soovivad külastada Venemaa piiriäärsetel aladel elavaid lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku. Lähisugulaseks loetakse ema, isa, tütar, poeg, õde, vend, vanaema, vanaisa ja lapselaps. Sugulaseks loetakse taotleja lähisugulase või taotleja abikaasa tütart, poega, ema, isa, õde, venda, vanaema, vanaisa või lapselast.

Inimesed, kes külastavad abikaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku Pihkva oblasti Petseri linnas või Petseri rajooni Irboska, Krupa, Kulje, Laura, Uue-Irboska, Pankavitsa või Petseri vallas, peaksid oma taotlusega pöörduma Võru maavalitsusse. Inimesed, kes külastavad aga abikaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku Leningradi oblasti Slantsõ rajooni Zagrive vallas, Kingissepa rajooni Bolšelutski ja Kuzemkino vallas ning Ivangorodi linnas, peaksid pöörduma Ida-Viru maavalitsusse.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Põlvamaa piirkond nõuab Euroopa Liidult aktiivsemat tegutsemist töökohtade loomisel.

"Põlvamaal kui ka teistes Tallinnast kaugemates piirkondades on suureks probleemiks töökohtade puudus. Tulemuseks on olukord, kus ollakse sunnitud oma kodukohast lahkuma, tihti suisa välismaale," ütles Põlvamaa sotsiaaldemokraatide esimees Sirje Tobreluts.

"Meil on hädasti tarvis Euroopa Liidu tuge uute töökohtade loomisel, sest Eesti valitsus ei ole sellega hakkama saanud. Pealinnast kaugemates piirkondades on oluline, et meie inimesed, eriti noored pered, meie juurest ei lahkuks,“ lisas Sirje Tobreluts.

Põlvamaa sotsiaaldemokraadid esitasid Euroopa Parlamendi kandidaatideks praeguse europarlamendi liikme Ivari Padari, Setumaa huvide eest seisva Riigikogu liikme Urve Palo, Riigikogu liikmed Sven Mikseri ja Marianne Mikko ning Tartu Ülikooli professori Marju Lauristini.

Oma kandidaadid on esitanud sotsiaaldemokraatide Tallinna, Tartu, Järvamaa, Ida-Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Jõgevamaa, Harjumaa, Valgamaa, Raplamaa, Hiiumaa ja Viljandimaa piirkonnad ning kandidaatideks on üles seatud Sven Mikser, Marju Lauristin, Ivari Padar, Eiki Nestor, Marianne Mikko, Abdul Hamid Turay, Jevgeni Ossinovski, Urve Palo, Liina Raud ja Hannes Hanso.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond kinnitab Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadid ja hääletab nimekirja järjestuse 29. märtsil Tallinnas toimuval SDE valimiskogul.

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 25. mail 2014.

Võrus avati SA Võru Pensionäride Päevakeskuses (Lembitu tn 2) uued ruumid, mis loovad linna eakatele inimestele täiendavaid võimalusi elukvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks.

Sel puhul toimus pensionäride päevakeskuse, Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ja Võrumaa Pensionäride Ühingu aktiivi kohtumine linnavalituse esindajate ning Europarlamendi saadiku Ivari Padariga. Vesteldi peamiselt päevapoliitilistel, ent ka ajaloo teemadel.

Kui seni tegutses pensionäride päevakeskus Lembitu tn 2 II korrusel 235,32 ruutmeetrisel pinnal, siis nüüd on eakate linnakodanike kasutuses 424,02 m². Uued ruumid üldpinnaga 188,7 m² paiknevad juba varem kasutuses olnud ruumide kõrval.

Vajadus suurema ruumipinna järele tekkis seoses organisatsiooni klientide arvu suurenemise ja tegevuste ulatuse laienemisega. Kavas on tihe koostöö Võrumaa Puuetega Inimeste Kojaga, see võimaldab üritusi senisest paremini organiseerida.

Päevakeskuse juhataja Astrid Hurt tänas linnavalitsust, kes pensionäride algatusega kaasa tuli. „Heameel on sellest, et saame jätkata ja et meil õnnestus pinda laiendada. On oluline, et oleme saanud kaks organisatsiooni ühendada,“ lausus ta. Ruumide iluravi, kohandamist ja korrastamist toetas Ivari Padar.

Pensionäride Päevakeskuses tegutsevad võimlemisring, käsitööring, tantsuringid Mõnusad Memmed, Hõbõjuus, Memmed ja Meelespea, näitering Päävakene, kapell P.A.A.T., meesteansambel, segakoor Videvik, seltskonnalauluring, ansambel Elurõõm, loovusring, õmblusring ning ring joogahuvilistele.

Peale selle pakub keskus võimalust suhelda eakaaslastega, lugeda ajalehti, vaadata televiisorit, kasutada arvutit, printerit, paljundusaparaati ja videoprojektorit, mõõta vererõhku, osaleda erinevate huvialaringide töös, osaleda koolitustel, loengutel ja üritustel, rääkida oma muredest-rõõmudest, juriidilist nõustamist ning nõu lihtsamates igapäevatoimingutes.

SA Võru Pensionäride Päevakeskus on asutatud 2005.aastal Võru linna ja aktsiaseltsi Lõuna-Eesti Haigla poolt.