Välisminister Urmas Paet andis eelmise nädala lõpus oma käskkirjaga Soome keskkonnainstituudi mereuuringute keskusele loa mereuuringute tegemiseks Eesti majandusvööndis ja territoriaalvetes.

Soome keskkonnainstituudi mereuuringute keskus tahab teha uurimislaevaga Aranda 19.- 29. septembrini Eesti majandusvööndis ja territoriaalvetes veepinna uuringuid. Laev viib uuringud läbi projekti Surface Drift 2012 raames.

Soome keskkonnainstituudi mereuuringute keskus sai uurimistöödeks loa tingimusel, et Eesti esindaja saab soovi korral viibida uurimislaeval. Samuti peab keskus esitama pärast uuringute lõppu välisministeeriumile andmed uuringute kohta.

Juhul kui uurimislaev avastab inimtegevusega seotud objekte, näiteks laevavrakke, tuleb leid säilitada muutmata kujul ja sellest tuleb viivitamatult teavitada muinsuskaitseametit.

bns

Siseministeerium annab 17 vananenud ja amortiseerunud politsei- ja piirivalveameti sõidukit utiliseerimiseks sisekaitseakadeemiale, et õppeasutus saaks autosid kasutada õppetöös.

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Türkson allkirjastas esmaspäeval käskkirja, millega ministeerium kannab maha ja annab sisekaitseakadeemiale õppeotstarbeliseks utiliseerimiseks 17 politseitöö jaoks kõlbmatuks muutunud, amortiseerunud ja moraalselt vananenud sõidukit.

Enamik politseisõidukeid on valmistatud aastatel 1999-2002. Vanim sisekaitseakadeemiale üleantav sõiduk on 1968. aastast pärinev maastikusõiduk Volvo L3315 ning uusim 2003. aastast pärinev sõiduauto Subaru Impreza. Sõidukite maksumus oli soetamise ajal vahemikus 8750-20 125 eurot.

Sisekaitseakadeemia kasutab vananenud politseisõidukeid õppetöös, näiteks on päästjaks õppijatel võimalik harjutada kannatanud väljalõikamist avariilisest sõidukist.

bns

Kehtna valla Linnaaluste küla Tarsi talu lastelaagri pidaja rikkus päästeameti ettekirjutust mitte kasutada hooneid majandustegevuseks ja majutas lapsi tuleohtlikus hoones.

17. aprillil viis tuleohutuskontrolli büroo inspektor Tarsi talus läbi tuleohutusülevaatuse, mille käigus selgus, et ehitistel puuduvad ehitus- ja kasutusload, samuti ei vasta hooned tuleohutusnõuetele.

5. juunil avastas inspektor talu kodulehelt, et talus toimuvad majutusega lastelaagrid. Päästeamet tegi kinnistu omanikule 8. juunil ettekirjutuse, millega kohustati omanikku peatama ehitiste kasutamine majandustegevusteks. Samuti kohustati omanikku peatama samal kinnistul paikneva lehtla küttesüsteemi kasutamine.

Lehtlamaja küttesüsteem on päästeameti andmetel tuleohtlik, sest suitsutoru on viidud vahelaest läbi ning see asub liiga lähedal põlevmaterjalidele. Samuti on inimestel võimalik end kütmise ajal kõrvetada isevalmistatud rauast suitsutoruga.

Päästeamet teavitas kinnistu omanikku, et lähiajal tehakse ettekirjutuse täitmise osas järelkontroll.

See toimus 11. juunil ja selgus, et hoonetes oli ligikaudu viiskümmend 1.-4. klassi last. Kasvatajate sõnul viidi lapsed varjualustesse nende endi palvel kuna väljas sadas vihma. Hiljem sooviti lastele üles panna kaasavõetud telgid.

Saunamajas köeti sauna, kusjuures kerisepiire oli kerisele liiga lähedal ning sellel olid juba söestumistunnused. Seega oli reaalselt olemas tulekahju puhkemise oht. Kinnistu omanikule anti kohapeal korraldus kerisepiire eemaldada ning keelati laste ööbimine saunamajas.

Kuna lehtlamaja küttekollet polnud sel päeval köetud, lubati lastel ühel ööl laagrivahetuse ajal halva ilma tõttu ajutiselt ööbida telkide asemel lehtlamajas tingimusel, et omanik paigaldab lehtlamajja päästeameti inspektori poolt öösel Raplast toodud kolm suitsuandurit.

bns

Alates septembrist hakkavad kehtima uued nõuded majutusettevõtetele, muu hulgas reguleeritakse neis esmakordselt "spaa" mõiste kasutamist.

Septembrist tohivad sõna "spaa" oma nimes kasutada vaid need majutusettevõtted, kes pakuvad vähemalt kahte erinevat massaažiteenust, kahte erinevat veehoolitsust või basseini kasutamise võimalust, vähemalt kuuekohalist sauna ja kahte iluteenust, kuhu alla ei käi saunateenus, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Seni on majutusettevõtete spaateenuste pakkumine olnud õiguslikult reguleerimata, kuid reguleerimine on ministeeriumi sõnul vajalik eelkõige Eesti kuurort- ja taastusravi traditsioone ning tarbijate ootusi arvestades.

Ministeerium märkis ka, et senisest enam pööratakse uues määruses tähelepanu majutusettevõtetes peatuvate külaliste ohutuse tagamisele. Ühe uuendusena peab tulevikus kodumajutuses ja külaliskorteris, milles on kuni 10 voodikohta, olema alates 1. septembrist igas majutusruumis autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ja majutusettevõttes vähemalt üks kuuekilose tulekustutusaine massiga esmane tulekustutusvahend. Praegu kehtivate nõuete järgi piisab elamus tegutseva kodumajutuse ja külaliskorteri puhul anduri olemasolust ühes ruumis kogu elamu peale.

Enama kui 10 voodikohaga kodumajutusele ja külaliskorterile laienevad alates 2013. aasta 1. jaanuarist kõik ehitise tuleohutusnõuded, mida kohaldatakse majutusettevõtetele.

Üldisemad muudatusettepanekud kehtivad kõikidele majutusastustele. Edaspidi peavad majutusasutused registreerima kõiki kliente, väljastama ruumide võtmeid identifitseerituna, tagama külastajatele ööpäevase sisse- ja väljapääsu ning külastajatele ja töötajatele esmaabiapteegi kasutamise võimaluse.

Senised nõuded majutusettevõtetele on muutumatuna kehtinud 2005. aastast. Majandustegevuse registri andmetel tegutseb Eestis üle 1600 majutusettevõtte.

Eelnõu väljatöötamisel osalesid muu hulgas Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Turismifirmade Liit, päästeamet, MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Kämping-Karavan ja Eesti Spa Liit.

bns