Olgu tegemist sõja või poevaringuga, on inimelud need, millega ei saa mängida.
Pärast Riia Maximas juhtunud katastroofi on Maxima esindajad seda juhtumit vaadanud justkui nalja. Nii näiteks ütles mõned päevad tagasi Läti Maxima juhataja Gintaras Jasinskas, et tagasi astuvad need, kes tunnevad ennast süüdi, viidates Läti peaministri Valdis Dombrovskise otsusele Läti valitsuse tagasiastumise kohta.
Maxima esindajad teatasid pärast katastroofi, et Riia Maxima oli varisenud hoones rentnik, kuigi hiljem tuli välja, et hoone kuulub läbi varifirmade Maxima jaeketiga samadele omanikele.
Eesti Maxima suhtumine pole Läti omast parem. Näiteks kinnitas Maxima Eesti brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehtmäe möödunud nädalal vahetult pärast Riia katastroofi, et Maximal ei ole Eestis üheski sarnase konstruktsiooni või arhitektuuriga hoones kauplust. „See hoone oli unikaalne, seda nii Lätis kui ka kogu Baltikumis,” märkis Lehtmäe ja lisas, et konkreetses Läti kauplusehoones oli Maxima kauplus rentnik.
Soomes tegutsev ehitusjärelevalve asjatundja Toomas Kaljas, kes on teravalt kritiseerinud Riia Maxima hoone konstruktsiooni, leidis ometi sarnaselt nõrga koha Võru Maxima katuse konstruktsioonis. Pildi järgi hinnates pole Võru Maxima konstruktsioon küll täpselt sama mis Riias, aga sarnane ja samuti ohtlik.
Eesti Maxima ülesanne peaks olema antud olukorras mitte infot varjata või peita, nagu on seda teinud Läti kolleegid, vaid kõik ausalt ja avameelselt avalikkuse ette tuua. Vajadusel tuleks Maxima poed kinni panna ajaks, kuni pole täpselt selge, kas Eestis või mujal leidub sarnaselt ehitatud hooneid. Nüüd on selge, et Maxima pood Riias kuulus Maxima ketiga samadele omanikele ja vastutust peavad kandma juhtunu eest Maxima esindajad.
Eesti Maxima suhtumist juhtunusse näitab seegi, et Maxima ajaloo kõige keerulisemal ajal viibib Maxima Eesti avalike suhete juht Erkki Erilaid puhkusel ja ettevõtte esindamisega tegelevad isikud, kes ei suuda tagada isegi ajakirjaniku küsimustele vastamist.