VÕRULANE VÄLISMAAL • Teekond Hastingsist Ohakunesse oli elamusterikas. Pidime reisi jooksul viis korda bussist bussi istuma, kusjuures viimane neist oli kõigest 12-kohaline. Polekski tahtnud suurema sõiduvahendiga kitsastel ja kurvilistel mägiteedel liikuda – tee kõrval laiutas kuristik. Eriti hirmsatel kurvidel pigistasin silmad kõvasti kinni ja mõtlesin, et kuhu pärapõrgusse me siit küll jõuame.

Ohakune asub Ruapehu mäe jalamil, mis on põhjasaare kõrgeim tipp. Ruapehu koos Ngahuroe ja Tongariro mäega mahuvad Uus-Meremaa vanima ning maailmas vanuselt neljanda, Tongariro rahvuspargi piiridesse. Kõik kolm on aktiivsed vulkaanid ja Tongariro mäest tulev hall suitsumass manitseb praegugi inimesi ettevaatlikkusele.

Ohakunes tervitas meid uus boss, Ohakune Court Motelli üks omanikest. Saime pesitsemiseks mugava motellitoa köögi ja muu vajalikuga. Motell koosnes 18 mäevaatega korterist ja kahest elumajast. Meie ülesandeks oli igal hommikul kell 9 platsis olla, koristada vajalikud üksused ja teha toateenindust. Mõnel nädalavahetusel, kui motelliomanikud linnast ära sõitsid, pidasime Sandrega kogu kupatust ülal. Toimetasime klientidega, koristasime ja pesime voodipesu.