ARVAMUS

Igal alal määratakse võitja, kuid ka tagantpoolt esimeseks tulla ei ole mõnes olukorras kehvem. Suures plaanis oleneb kõik sellest, kuidas asja vaadata. Möödunud aasta tõstis keskmise eestlase kuluartiklid mõneski osas ümber. Nii kulus 2020. aastal leibkonna eelarvest toidule ja eluasemele võrreldes varasemaga 2,2 protsendi võrra rohkem raha, 39 protsenti kogu leibkonna eelarvest. Iga leibkonnaliige tegi sundkulutusi seitsme euro võrra rohkem, keskmiselt 186 eurot ühes kuus.

Sundkulutused on enamasti need, millest pääsevad vaid need, kes ei hooli inimväärsest elust. Toidust laual ega toasoojast. Kõike muud võiks pidada juba priiskamiseks. Priisata aga eestlane ei oska, kõige vähem veel Võrumaal. Nii võib ka kasinust pidada hoopiski vooruseks. Pillav eluviis võib küll mõnus olla, kuid kriisiolukorras võidavad need, kes on piskuga toime tulema harjunud.

Teisalt on priiskajad saanud tunda rohkem rõõmu ja selle arvelt omakorda patareid laadinud, mille energia varal end raskest seisust välja suruda. Küll aga on ka laristajate kukkumine kõrgem ning maandumine seda valusam.

Hiiu, Rapla ja Harju maakonnas tehakse Eesti mõistes kõige suuremaid igakuiseid väljaminekuid: 533, 528 ja 508 eurot. Nii on põua saabudes just nende maakondade elanikud kõige kõrgemalt kukkujad. Teisalt saab tagantpoolt esimene võrumaalane närutamist oskuslikult veelgi kokku tõmmata ning pelgalt vee ja leivaga end uude tõusulainesse vedada. Võrumaa leibkond kulutab kuus alla 400 euro, mida on liidritega võrreldes üle 100 euro vähem.

Tagantpoolt esimeseks jäämist võib vaadelda kui eelist kehvas olukorras toime tulla, kuid teisalt on see ka argade märk. Kehtib reegel, et riskita ei tule ka loorbereid. Igat nüanssi avalikkuse ette toomata ei ole mõistlik ka järeldusi teha. Pole veel kindel, et kuludes kokkuhoidlik võrumaalane pole oma säästusid tallele pannud ja püsikulude kõrvalt kokkuhoituga pärast kriisiaega räsitute kõrval siledana uusi laineid seilama ei asu. Nii saaks tagantpoolt esimene päris esimese tiitli.

KALEVI ALT VÄLJA NR 7 > Aprill on naljakuu, mis peaks tooma näole naeratuse, kuid tegelikult on hädaolukorra kuu. Aprillis 2021 ületas Eesti koroonasurmade arv tuhande piiri. Nagu sõjas!?

Nõukogude-Afganistani sõda

Nõukogude-Afganistani sõjas (1979 - 1988) osales osales 1652 Eestimaa meest, hukkus 36 meest. 15. mail 1988. aastal hakati Afganistanist lahkuma.

Tšornobõl

Afganistani sõja lõpuaastad langesid kokku Tšornobõli tuumakatastroofiga 26. aprillil 1986. Taaskord sattusid löögi alla meie mehed, keda kohustati tulema kuuajalistele kordusõppustele. Tegelikult viidi mehed Tšornobõli katastroofi likvideerima. Eestist käis Tšornobõlis umbes 5000 meest, kelledest kõik said kannatada kas füüsiliselt või psühholoogiliselt.

Koduste reetlikkus oli valusam kui vaenlase kuul

Tšornobõlis oli öhk täis kiiritust ja vastuhakku. Meestel jäid üleöö pikaks ajaks koju lapsed, abikaasad, õed-vennad, emad-isad, sõbrad, pruudid, kevadkündi ootavad põllud, pooleli olevad ehitused…

Mässu tõstnud mehed rahustati maha Eestimaal kogutud allkirjadega, kus abikaasad olid andnud allkirja, et näieks saab ise kevadtöödega hakkama. See oli valusam kui vaenlase kuul või isetehtud maamiin.

Sõda pärast sõda

Nüüd, umbes nelikümmend aastat pärast Afganistani sõda ja 35 aastat pärast tuumakatastroofi võitlevad seal käinud mehed    tekkinud probleemidega, elavad sisse poole.    Afganistani ja Tšernobõli veteranid ise tunnevad, et nad tulevad inimestele meelde vaid iga viie aasta tagant, kui on katastroofi aastapäev. Muidu on nad aga jäetud omapäi.

Kõik on haiged

Tšornobõlis käinud on kõik haiged, absoluutselt kõik, rõhutavad seal käinud mehed. Polevat mitte ühtegi tervet Tšernobõli ja Afganistani sõja veterani.

Kakskümmend aastat tagasi algas teine, terrorismivastane    Afganistani sõda, kus osalevad taas Eesti mehed. Seekord vabatahtlikult. Sõda ei tee kedagi õnnelikuks. Isegi siis, kui ähed sõtta vabatahtlikult!?

Teine Afganistani sõda lõpeb 11. septembril 2021

Sõnum Afganistani sõja lõpust tuli 46. Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Biden’i suust. Nõukogude-Afganistani sõda lõppes 15. mail 1988. aastal, mil Venemaa asus vägesid välja viima.

Ameeriklaste sõja lõpp on kavandatud 20 aastat tagasi toimunud terroripäevale New York’is, mil reisilennukitega rammiti kaksiktorne ja hukkus umbes 3000 inimest.

Sõda ei lõpe sõja lõpuga!?

Sõda elab meeste sees edasi    pärast sõja lõppu! Vaenlast ei ole, tulejoont ei ole, mõistmist ei ole!

Teadlased vaidlevad praegugi, kui palju ohvreid Tšornobõli katastroof nõudis? Maailma terviseorganisatsioon 2005. aasta raporti kohaselt suri 4000 inimest. ÜRO hinnangul on hukkunuid 16 000. Venemaa teaduste akadeemia on hukkunute arvuks öelnud 200 000. Ukraina riiklik komisjon kinnitab, et hukkunuid on umbes 500 000.