Riigi infosüsteemi ameti (RIA) andmetel peab ligi viiendik Eesti arvutikasutajatest välja vahetama Windows XP operatsioonisüsteemi – operatsioonisüsteemi vahetamisega tegelevad jätkuvalt nii suurhaiglad kui ka kohalikud omavalitsused, kirjutab Postimees.

Statistikat, kui paljusid riigiasutusi või organisatsioone XP uuendamine puudutab, RIA viimasel ajal teinud ei ole. Riigiportaali eesti.ee põhjal hyindab RIA, et Windows XPd kasutas viimasel kuul umbes viiendik ehk 20 protsenti riigiportaali külastajatest.

RIA hinnangul muudatuse kulud sõltuvad sellest, millisele operatsioonisüsteemile otsustatakse üle minna, on tasuta alternatiive, näiteks Ubuntu, aga uusim Windows maksab lõppkasutajale umbes 120 eurot.

Alates 8. aprillist 2014 ei paika Microsoft enam Windows XP operatsioonisüsteemis turvaauke, mistõttu tuleks turvariskide ennetamiseks operatsioonisüsteemi uuendada.

Riigikogu majanduskomisjon toetas teisipäeval energiajookide reklaami piiramist ja saatis reklaamiseaduse muutmise eelnõu riigikokku esimesele lugemisele.

Majanduskomisjon toetas keskerakondlase Yana Toomi algatatud eelnõu seitsme poolthäälega. Vastu oli kaks ja erapooletuks jäi kaks komisjoni liiget.

"Otsus oli üllatav, sest kui me kevadel seda arutasime, jäi kõlama minister Juhan Partsi seisukoht, et energiajookide reklaami keelamine piirab ettevõtlusvabadust, ning et nende kahjulikkus pole tõestatud," ütles Toom BNS-ile.

Toomi sõnul võis majanduskomisjoni meelt muuta Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuring. "Uuring avalikustatakse veel sel nädalal ja ma usun, et sellega suudetakse veenda neid, kellel on energiajookide suhtes veel kahtlusi," lausus Toom.

Majanduskomisjonis olid energiajookide reklaamimise keelustamise vastu reformierakondlased Kalev Lillo ja Kristen Michal. "Lillo rääkis vana juttu pesuvalgenditest ja muudest asjadest, mida kõike annab valesti kasutada," rääkis Toom, kelle sõnul pole vastaste argumendid muutunud. "Räägiti, et jooke pole uuritud ja nende kahjulikkus tõestatud. Tõesti pole olemas konkreetselt energiajooke puudutavat uuringut, küll aga on piisavalt uuritud jookides sisalduvat kofeiini."

Hääletusel erapooletuks jäänud isamaaliitlane Tõnis Palts ütles BNS-ile, et ühelt poolt jookide reklaami keelamine piirab tõepoolest ettevõtlusvabadust, kuid teisalt on nende kahjulikkus selge. "Minu jaoks on see eetikaküsimus," lausus Palts.

Toom avaldas lootust, et reklaamiseaduse muutmise seadus läbib neljapäeval riigikogus esimese lugemise.

Kui riigikogu reklaamiseadust muudab, ei tohi energiajooke reklaamida enam õppeasutustes ega nende lähedal, spordi-, tervishoiu-, ega kultuuriasutustes. Sisuliselt hakkaksid energiajoogi reklaamile kehtima samad piirangud, mis praegu kehtivad alkoholi reklaamimisel.

Eelnõu kohaselt peab energiajoogi reklaam sisaldama hoiatavat teksti: "Kõrge kofeiini ja tauriini sisaldus. Ei ole soovitatav lastele, rasedatele ega rinnaga toitvatele naistele." Hoiatus peab tavalise tähelepanu juures olema märgatav, arusaadav ja selgelt eristatav muust teabest.

Põhjamaade ja Balti riikide lasteombudsmanid soovivad augustis koostatud ühisavalduses riikidelt praktilisi samme kaitsmaks lapsi vägivaldsete kasvatusmeetodite eest.

Kohtumisel koostatud ühisavalduses juhitakse tähelepanu igasuguse laste kehalise karistamise keelustamise olulisusele ning soovitakse valitsustelt selles küsimuses suuremat pühendumist, teatas õiguskantsleri pressiesindaja BNS-ile.

Lasteombudsmanide ühisavalduses rõhutatakse, et ainult kehalise karistamise keelustamine ei ole piisav kaitsmaks lapsi kehalise ja muu alandava karistamise eest, vaid selleks on vaja teha ka süsteemset ja järjepidevalt teavitustööd, selgitamaks lapsevanematele vägivaldse kasvatusmeetodi tagajärgi lapse arengule ning tutvustades laste ja vanemate õigusi ja kohustusi.

Laste kehalise karistamise keelustamise vajalikkusele Eestis on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler Indrek Teder. Mullu novembris edastas õiguskantsler lasteombudsmanina sotsiaalministrile pöördumise, milles soovib lastekaitse seaduse täiendamist nii, et oleks keelatud igasugune laste vastu suunatud vägivald, sealjuures laste kehaline karistamine mistahes viisil. Pöördumisega ühines kolmkümmend üks laste või noortega seotud organisatsiooni.

Õiguskantsleri hinnangul tuleb uue lastekaitse seadusega anda ühiskonnale selge signaal, et igasugune lastevastane füüsiline ja vaimne vägivald on taunitav ja keelatud. „Riigi ülesanne on toetada vanemaid kui lapse esmaseid toetajaid, kasvatajaid ja vajaduste märkajaid ning ühtlasi tagada lastele nende õiguste kaitse vägivaldse kasvatuse eest,“ lausus Indrek Teder.

Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Islandil ja Lätis on igasugune laste kehaline karistamine, nii kodus, koolis kui ka teistes asutustes, seadusega keelatud. Eestis on käimas uue lastekaitse seaduse eelnõu väljatöötamine, kuid vastavad muudatused lastekaitse seaduses ei ole veel riigikogusse jõudnud.

Põhjamaad ja Balti riigid on ühinenud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mis kohustab rakendama kõiki seadusandlikke, administratiivseid, sotsiaalseid ja haridusalaseid abinõusid, et kaitsta last igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletusse jätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise, kaasa arvatud seksuaalse kuritarvituse eest.

Töötukassa andmetel kahanes töötus augustis 0,2 protsendipunkti 5,1 protsendini, kuu lõpus oli töötuna arvel 33 294 inimest.

Augustis registreeris end töötukassas 4 850 uut töötut, töötukassa abiga sai tööle või alustas ettevõtlusega 2 971 inimest.

Toetudes eelnevatel kuudel tehtud võrdlustele töötukassa andmetega töötuskindlustusmakse laekumise kohta võib väita, et tegelik hõivesse liikujate arv on veelgi kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha, teatas töötukassa.

Töötukassa maksis augustis töötuskindlustushüvitist 10 322 inimesele ehk 27 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 363 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 3,3 miljoni euro. Ligikaudu 102 euro suurust töötutoetust sai augustis 7 818 inimest ehk 20 protsenti kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa augustis 478 inimesele. Keskmine augustis määratud hüvitis oli 1 222 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 552 000 euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa augustis 180 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2 212 eurot ning hüvitisteks maksti augustis üle 476 000 euro.

Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr Valgamaal, kus see oli 9,3 protsenti ja Ida-Virumaal üheksa protsendiga. Madalaim töötuse määr oli 3,4 protsendiga Viljandimaal ja Jõgevamaal.

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid oskus- ja käsitöölised ja lihttöölised ning teenindus- ja müügitöötajad.

Augustikuu jooksul lisandus võrreldes juulikuuga vähem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 4252 uut tööpakkumist, millest 44,1 protsenti sisestati töötukassa iseteenindusportaali kaudu.

Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 9041. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele. Järgnesid oskus- ja käsitöölistele ning lihttöölistele pakutavad töökohad.

Tööalasel koolitusel osales augustis 1 756 ja tööotsingu koolitusel 1 025 inimest. Tööpraktikal osales 680, tööharjutusel 333 ning tööklubis 511 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 170 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 33 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 49 uut töökohta. Palgatoetusega oli augustis töötamas 1 635 inimest. Lisaks osales veel 1 435 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes.