. 
.
Keskkriminaalpolitseis ütlusi andmas käinud reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal ja riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Kalev Lillo on esmaspäevast ametlikult kuriteos kahtlustatavad.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Katrin Lunt ütles BNS-ile, et juriidiliselt peab isiku kahtlustatavana käsitlemiseks olema täidetud kaks tingimust. Esiteks peab olema piisav alus kahtlustada, et isik on toime pannud kuriteo ja teiseks tuleb läbi viia menetlustoiming. "Pärast ütluste võtmist on menetlustoimingud läbi viidud ja seega on Michal ja Lillo juriidiliselt kuriteos kahtlustatavad," märkis Lunt.
Esmaspäeval käis keskkriminaalpolitseis ütlusi andmas ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, Reformierakonda kuuluv Taavi Rõivas. Riigiprokuratuur võttis temalt ütlusi kui tunnistajalt.
Riigiprokuratuur alustas tänavu mais kriminaalmenetlust kontrollimaks Postimehes ilmunud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena. Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi tunnustel, mis näeb ette vastutuse erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumise eest. Kohtus süüdimõistmisel näeb karistusseadustik sellise teo eeest ette rahalise karistuse.
Alates 1997. aastast Reformierakonda kuuluv Silver Meikar tunnistas mais ajalehes Postimees avaldatud arvamusloos, et annetas Reformierakonnale suuri summasid, mille sai partei töötajalt Kalev Lillolt ning mille päritolu ta ei teadnud. Meikar nimetas toimunut musta raha voolamiseks parteidesse ja tema kinnitusel on sarnaselt erakonda toetanud kümned liikmed, nii riigikogust kui ka piirkondadest.
Meikari kinnitusel seisab Reformierakonna kvartaliaruandes, et ta annetas 2009. aasta 3. detsembrist kuni järgmise aasta 17. veebruarini Reformierakonnale raha kuuel korral kokku 115 000 krooni ulatuses, kusjuures summad ulatusid 10 000 kroonist 25 000 kroonini. "Selle raha andis mulle ümbrikus Kalev Lillo, kes tollal töötas Reformierakonna kontoris juhtival kohal. Enne annetamist helistas mulle peasekretär Kristen Michal ja küsis, kas olen nõus erakonda toetama. "Muidugi oleksin nõus," vastasin ja lisasin: "kuid ega väga palju antud hetkel võimalik ei ole." Sain teada, et ega see tegelikult mulle mingeid kulusid kaasa ei toogi. Mulle antakse sulas kontole kandmiseks nii suur summa, mis kahtlasena ei näiks," kirjeldas Meikar toimunut ja lisas, et oli ettepanekuga nõus.
Alates 2013. aasta 19. jaanuarist muutub A- ja D-kategooria juhi vanuse alammäär, uueks alammääraks on 24 aastat.
Juhul, kui inimesel on eelnevalt vähemalt kaks aastat olnud A2-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, saab A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotleda 20-aastaselt, teatas maanteeameti pressiesindaja BNS-ile.
Alla 24-aasta vanused inimesed, kes alustasid A- või D- kategooria koolituskursusel osalemist või eelnimetatud kategooriate mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemist enne 19. jaanuarit 2013 ning ei ole nimetatud kuupäevaks A- või D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust saanud, saavad juhtimisõiguse taotlemist jätkata üksnes 24-aastaseks saamisel.
Alates uuest aastast A- ja D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust alla 24-aastastele isikutele ei anta ning vastava kategooria juhiluba neile ei väljastata.
Uuest aastast jõustub A2-kategooria mootorratta mõiste, mille kohaselt kuulub A2-kategooria alla mootorratas, mille mootori võimsus ei ületa 35 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,2 kilovatti kilogrammi kohta ning mis ei ole ümber ehitatud sõidukist, mille võimsus on vähemalt kaks korda nii suur.
Praegu saab A1-kategooria mootorratta võimsusega kuni 11 kilovatti (kw) ehk kuni 125 kuupsentimeetrit piiratud juhtimisõigust taotleda alates 16. eluaastast.
A2-kategooria mootorratta võimsusega kuni 25 kilovatti või erivõimsusega kuni 0,16 kw/kg juhtimiseõigust saab taotleda alates 18. eluaastast.
A-kategooria mootorratta juhtimisõigust saab taotleda alates 21. eluaastast ning selleks on vajalik B-kategooria juhiloa olemasolu.
Reformierakonna toetus on juulis tõusnud 34 protsendile, millest kõrgem oli erakonna toetus viimati 2011. aasta jaanuaris, selgub BNS-i tellitud TNS Emori uuringust.
Kui maikuus oli Reformierakonna toetus 30 protsenti, ja juunis 31 protsenti, siis juulis on toetus tõusnud 34 protsendile. Sellest kõrgem oli Reformierakonna toetus viimati 2011. aasta jaanuaris, mil toetus oli 36 protsenti.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetus on juulis tõusnud ühe protsendipunkti võrra 25 protsendile.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus on samuti ühe protsendipunkti võrra tõusnud – juuni 14 protsendilt 15-le protsendile juulis.
Ainsana on juunikuuga võrreldes toetajaid kaotanud Keskerakond. Toetus on eelmise kuu 23 protsendilt langenud 22 protsendile.
Erakonna Eestimaa Rohelised toetus langes juunikuu neljalt protsendilt kahele protsendile juulis. Konservatiivse Rahvaerakonna toetus on juulis tõusnud ühele protsendile.
Jätkuvalt kasvab nende inimeste hulk, kes ei oska oma eelistust öelda. Neid, kes vastasid „ei oska öelda“ oli juulis 39 protsenti, mida on protsendipunkti võrra rohkem kui juunis. Maikuus oli „ei oska öelda“ vastanute osakaal 30 protsenti.
TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles, et SDE, Keskerakonna ja IRL-i reiting ei muutunud juulis oluliselt võrreldes juuni andmetega. "Reformierakonna reitingu mõningast tõusu võib seostada nende olemisega meedia tähelepanu keskpunktis. Reformierakonna rahastamisskandaal ei ole veel olnud kriitiliselt negatiivse tähendusega nende toetajaskonna jaoks,“ sõnas ta.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Indrek Saar ütles BNS-ile, et erakondade reitingute värskete andmete juures on kõige murettekitavam erakondlikku eelistust mitte omavate inimeste osakaalu tõus.
"Eelkõige just peaministripartei peaks haarama siin initsiatiivi, kuna just nemad kujundavad kõige rohkem poliitikat ja erakondade mainet. Reformierakond peaks tõsiselt järgi mõtlema, miks see nii on. Eelistust mitteomavate inimeste osakaalu tõus on seletatav sellega, et see mis praktikas toimub, ei ole kooskõlas inimeste ootustega. Kui lõpuks juba üle poole inimestest ei oma eelistust ja valima ei tule, siis see on tõsine mõtlemise koht," lausus Saar.
SDE peasekretär tõdes, et inimesed on tõenäoliselt suvel vähem aktiivselt mõtetega poliitika juures. "Ka küsitlusele vastanud on lähtunud ilmselt sellest, kes on kõige rohkem pildis ja seda on Reformierakond viimastel kuudel olnud jõuliselt," nentis Saar.
IRL-i peasekretär Priit Sibul ütles uuringu tulemusi kommenteerides BNS-ile, et kui Reformierakond välja jätta, siis pole juulis erakondade toetusnumbrid oluliselt muutunud.
„Oluline on see, et valitsuserakondade toetus on suurem kui opositsiooni oma. See näitab, et inimeste jaoks on tähtis stabiilsus ja konservatiivne riigijuhtimine,“ sõnas Sibul. „Valitsuserakonnana seisab IRL-il ees järgmise aasta riigieelarve kokku panemine, mis praeguses ebamäärases majanduskeskkonnas saab olema vastutusrikas ülesanne.“
Sotsiaaldemokraatide vahepealne kõrgpopulaarsus on taandunud ning inimesed mõistavad Sibula sõnul üha enam, et sotsiaaldemokraatiaga kaasnev maksutõus ei ole Eesti jaoks õige suund. „Erakondlikku eelistust mitte omavate inimeste arvu kasv toimub minu hinnangul ennekõike viimastel kuudel poliitikas tooni andvate skandaalide arvelt,“ tõdes ta.
Küsitlusperioodil 20. juunist 25. juulini küsitleti 817 valimisealist kodanikku.
Erakondade toetusprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.
President Toomas Hendrik Ilves märkis esmaspäeval Tallinnas Euroopa noorteparlamendi 70. rahvusvahelise sessiooni avatseremoonial, et populistliku poliitika ja laenude toel tehtavate kõigile meeldivate otsuste aeg on möödas.
Riigipea sõnul on lihtne nõuda, et üks riik, näiteks Saksamaa, aitaks mõnda teist riiki, kes on liiga palju laenanud või pole suutnud oma finantsolukorda kontrollida. Ilves nentis, et Saksamaa ei ole autoritaarne riik ning iga valitsus ja iga parlament vastutab eelkõige oma valijaskonna ees. Riigipea sõnul tekib küsimus, mida teha siis, kui valijad ei soovi maksta.
"Nüüd tuleks ka siin, Euroopa noorteparlamendis, korralikult läbi mõelda, millised otsused on võimalikud ja jätkusuutlikud ning millised mitte. Brüsselis ja Strasbourgis peavad parlamendiliikmed lähtuma sellest, kui palju saavad liikmesriigid raha välja käia, mida omakorda mõjutab see, kui palju on Euroopa kodanikud nõus ühte või teist arengusuunda toetama," lausus president Ilves.
Euroopa Noorteparlamendi 70. sessioon toimub Tallinnas eelmise nädala reedest selle nädala pühapäevani ning seal osaleb üle 300 noore enam kui 30 riigist. Noored arutavad grupijuhtide ja ekspertide juhendamisel Euroopa Liidu kõige põletavamate küsimuste üle ning saadavad oma kirjalikud ettepanekud Euroopa Komisjonile. Euroopa noorteparlament on 1987. aastal loodud noorte mitteformaalset haridust edendav organisatsioon. Noorteparlamendi sessioon toimub Eestis teist korda, eelmine kord kogunesid Euroopa noored Eestis 2003. aastal.
Politsei alustab esmaspäeval teavituskampaaniat, mille eesmärk on õhutada inimesi poevargustesse sekkuma.
Uuringu kohaselt ei tee 29 protsenti poevargust pealt näinud inimestest selle takistamiseks midagi, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja BNS-ile.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kampaaniajuhi Pille Luiga sõnul soovib politsei inimestele teadvustada viise, kuidas õigusrikkumist nähes reageerida. „Universaalseid lahendusi siin pole ning palju sõltub reageerijast endast ning tema oskustest. Alati tuleb mõelda ka iseenda turvalisusele. Kõige tavalisem käitumine õigusrikkumist nähes on politsei kutsumine, kuid tihti saaks olukord kiiremini lahendatud kui anda sellest teada näiteks kaupluse turvamehele või näidata vargale, et teda on nähtud,“ rääkis Luiga.
Tema sõnul peaks õigusrikkumisse sekkumine olema inimestele sisemiseks normiks eelkõige seetõttu, et oleks lootust häda korral ka ise kõrvalseisjatelt abi saada.
Esmaspäeval alanud kampaania käigus kasutatakse välireklaame ja teleklippe, mille põhisõnum on, et sekkumata jätmine tuleb ringiga tagasi.
Teavituskampaania eel tehtud uuringu kohaselt on viimase aasta jooksul poevargust pealt näinud pooled vastanutest. Neist enamik sekkus poevargustesse kas siis turvameest teavitades, ise sekkudes või politseisse helistades. 29 protsenti poevarguse pealtnägijatest ei reageerinud kuidagi. Seejuures jätavad suurema tõenäosusega reageerimata mehed. Vanuselises jaotuses on kõige aktiivsemad sekkujad 45-64 aastased inimesed.
Lehekülg 1601 / 1771
