. 
.
Ameerika Ühendriikide president Barack Obama tänas peaminister Andrus Ansipile saadetud kirjas valitsusjuhti iseseisvuspäeva puhul saadetud õnitluskirja eest.
"Tänan teid heade soovide eest Ameerika Ühendriikide iseseisvuse 236. aastapäeva puhul," kirjutas Obama eelmise nädala lõpus Ansipile saadetud kirjas.
USA president märkis, et kuigi maailm tundub iga aastaga muutuvat ühe integreeritumaks, peavad ameeerikased endiselt vajalikuks endiselt rõhutada oma riigi loojate ideaale, mis põhinevad võrdsusel ning õigusel elule, vabadusele ja õnnele.
Ameerika Ühendriigid tähistavad iseseisvuspäeva 4. juulil.
Maksu- ja tolliamet avastas tänavu esimese poolaastaga üle 5,1 miljoni salasigareti ja üle 2711 liitri salaalkoholi, kokku hoidis tollikontroll poole aastaga ära üle 4,9 miljoni euro suuruse kahju tekkimise riigile.
Tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu sõnul on tollikontrolli üksused esimesel poolaastal pööranud suuremat tähelepanu salasigarettide avastamisele ja kättesaadavuse vähendamisele, teatas maksu- ja tolliameti pressiesindaja BNS-ile. „Samuti tugevdasime kütuseveo kontrolli idapiiril ja sisemaal," lisas Koidu.
Salasigarette avastati esimesel poolaastal üle 5,1 miljoni, salaalkoholi aga üle 2711 liitri teisendatuna absoluutalkoholiks. Võrreldes varasemaga suurenes bussidega toodud salasigarettide arv, kus bussifirma ei tegelenud regulaarse reisijate veoga.
Esimesel poolaastal kontrolliti 130 kütusekäitlejat ja peeti kinni 46 227 liitrit kütust. Juuni lõpus alustas maksu- ja tolliamet piiripunktides erasõidukite kütusepaakides toodava aktsiisivaba kütuse tugevdatud kontrolli. Selleks fikseeritakse sõiduki sihtkoht ja kütuse kogus, mis on seaduse lubatud ulatuses maksuvaba, ülejäänud kütus maksustatakse. Üleliigse kütuse eest on sõidukijuhid deklareerinud 18. juunist kuni 29. juulini impordimakse 1405 deklaratsiooni alusel kokku ligi 40 000 eurot.
Aasta esimese kuue kuuga pidasid tollitöötajad kinni 32,2 kologrammi narkootilisi aineid ja avastasid 27 074 ühikut intellektuaalset omandit rikkuvat kaupa. Ohustatud liikidega seotud juhtumeid avastati esimesel poolaastal ühel korral, kui jaanuaris peeti Tallinnas tolliterminalis kinni 79 püütoninahka.
Kiirabi ja traumapunktide koormuse vähendamiseks on plaanis viia alates 2014. aastast suuremates perearstikeskustes sisse pikendatud lahtiolekuajaga valve, kirjutab Eesti Päevaleht.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste selgitusel pole kavas panna perearstidele kohustust olla tööl ka õhtuti ja nädalavahetustel, vaid soodustada praegu soolopraksistes tegutsevate perearstide koondumist suurematesse keskustesse. Programmi plaanitakse rahastada Euroopa Liidu tõukefondidest 2014–2020.
Paluste sõnul on praegu võimalik sõlmida perearstidega vabatahtlikke lepinguid, millega nad saavad osutada arstiabi väljaspool tööaega.
„Reaalselt selliseid lepinguid meile teadaolevalt sõlmitud pole,” lausus ta. „Tööaja pikendamine avaldaks mõju siis, kui teeme seda paralleelselt parema diagnostikavõimaluse pakkumisega ning investeeringute suurendamisega.”
Paluste sõnul on uut tüüpi perearstikeskuste alternatiivina kaalutud visiiditasu ehk omaosaluse kehtestamist juhul, kui patsient pöördub erakorralise meditsiini osakonda probleemiga, mida võiks lahendada ka perearst.
Politsei– ja piirivalveameti (PPA) järelkontroll tähtajalise Eesti elamisloa saanud inimeste suhtes näitab, et 808-l neist lasub pettusekahtlus ja 12 elamisloa omanikuga tuleb riigil sügisel kohtuvaidlusse asuda, kirjutab Postimees.
Numbrid on vahekokkuvõte detsembris alanud tööst, mille käigus menetletakse 2012. aasta lõpuks läbi kõikide kehtivate elamislubade omanike taustad, kes on loa saanud kolmel alusel.
PPA välismaalastetalituse juhataja Liis Valgu sõnul on kõige kaugemale jõutud ettevõtluseks elamisloa omandanud jõukate välismaalaste uurimisega, kelle suhtes algatati juba aasta esimesel poolel 61 elamisloa tühistamise menetlust.
Neist 38-le jäid elamisload alles pärast seda, kui nende varjusurmas seisnud ettevõtted tegid Eestisse mahuka pikaajalise investeeringu või suutsid omanikud tõestada, et riigile toovad kasu firma tütarettevõtted. 181 loa osas alustab PPA tühistamist aga niipea, kui nende aluseks olevate ettevõtete 2012. aasta esimese poole aruanded peaksid näitama olematut majandustegevust.
19 kummitusettevõtte toel hangitud elamisluba on juba tühistatud, sealhulgas loobus kaks välismaalast loast pärast PPA uurimist omal käel. Ülejäänud 17 ei nõustu aga ameti otsusega ja 12 neist on otsustanud riigi vastu kohtusse minna.
Peamiselt Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast ja teistest riikidest pärit välismaalaste argumendi kohaselt antakse elamisluba ettevõtluseks viieks aastaks ja riik ei tohiks eeldada, et ettevõte kohe algusaastail aktiivselt tegutsema hakkab. Seni on PPA andnud loaomanikele üheaastase armuaja, et tulemusi näidata.
Reeglina ei huvitu nad ligipääsust Schengeni viisaruumi, mis on aga oluline nende jaoks, kes taotlenud kaheaastast elamisluba ettevõtte juhtorgani liikmena. Kokku kehtib praegu 1354 sellist luba, millest 627 puhul on tuvastatud petmise tundemärgid. Oma loast on tänavu ilma jäänud 54 inimest ja neid lisandub pidevalt.
Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles Läti kolleegi Vene sõjalennukite teemalist väljaütlemist kommenteerides, et kolmandate riikide sõjalennukitele neutraalvete kohal reageeritakse vastavalt NATO-s paikapandud reeglitele.
Läti kaitseminister Artis Pabriks ütles 25 juulil Läti raadiojaamale antud intervjuus, et kuna Vene sõjalennukite tegevus Läänemere kohal on aastatega sagenenud, tuleks Läti rahulolematusest selle osas Venemaale diplomaatiliste kanalite kaudu teada anda. Samas kinnitas ta, et ametliku noodi esitamiseks pole põhjust.
Eesti kaitseminister Urmas Reinsalu sõnas reedel BNS-ile, et ka Eestis on Venemaa sõjalennukite tegevuse sagenemist Läänemere kohal tähele pandud. „Eesti kui NATO liikmesriigi õhuruumi läheduses toimuvat jälgitakse tähelepanelikult nii Eesti kui kogu alliansi poolt. Oleme täheldanud, et viimastel aastatel on Venemaa sõjaline kohalolek, sealhulgas õhuväe aktiivsus, meie piiride lähistel suurenenud,“ tõdes ta.
Kuidas ja kas üldse kavatseb Eesti sellele reageerida, vastas Reinsalu, et kolmandate riikide sõjalennukite tegevusele neutraalvete kohal reageeritakse vastavalt NATOs paikapandud reeglitele. „Mitmel korral on NATO piiride lähistel toimunud lennud tinginud õhuturvet teostavate hävitajate tuvastuslende. Eesti ja allianss tervikuna jätkavad olukorra tähelepanelikku jälgimist,“ ütles ta.
Reinsalu kinnitusel on Vene sõjalennukite aktiivsuse teemal kõneldud nii Läti kui ka Leedu võimudega, seda viimati ka kaitseministrite juunikuisel kohtumisel Ämaris.
„Venemaa suurenenud sõjaline aktiivsus tekitab küsimusi, kuid otsest ohtu sellest Eesti julgeolekule ei tulene, kuna NATO valmisolek ja võime oma julgeolekut kindlustada on piisav,“ kinnitas kaitseminister.
Juulis võttis sel teemal sõna ka Leedu kaitseminister Rasa Jukneviciene, kelle sõnul peavad Balti õhuruumi turvavad lennukid Vene sõjalennukite tuvastuslendudeks õhu tõusma juba korra nädalas kui mitte tihedamini.
Lehekülg 1600 / 1771
