. 
.
Justiitsministeerium saatis ministeeriumidele ja teistele koostööpartneritele kooskõlastamiseks karistusseadustiku muudatused, millega muudetakse karistusi vihakuritegude osas ning täpsustatakse ametialaste kuritegude osa.
Justiitsministeeriumi teatel on seaduseelnõu olulisim osa vihakuritegude eest mõistetavate karistuste täpsustamine, millega viiakse karistusseadustik vastavusse rahvusvaheliste nõuetega. „Täna kehtiva seaduse järgi saab vaenu õhutaja vastutusele võtta alles siis, kui esineb reaalne oht inimese elule, tervisele või varale. Sellise ohu olemasolu tõendamine on põhjustanud probleeme praktikas ja just nende osas kelle vastu vaenu õhutatakse. Analüüs näitab, et kõrge lävi, enne kui saab reaalse tagajärgedega vaenu õhutamisest rääkida, võib mõningatel juhtumitel viia juba kättejõudvate tagajärgedeni, mis oleks uue regulatsiooniga õigeaegselt ärahoitavad. Uus seadus viiks meie regulatsiooni kooskõlla ka Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusega rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemiseks,“ selgitas justiitsminister Kristen Michal.
„Kui täna on vaenu õhutamine kuritegu üksnes siis, kui sellega on põhjustatud inimese surm või tervisekahjustus või muu raske tagajärg, saab eelnõu kohaselt tulevikus isikut karistada siis, kui ta sihikindlalt vihkamisele või vägivallale kihutab. Muudatused ei tähenda, et näiteks igat netikommentaatorit saab tulevikus mõne kommentaari eest vastutusele võtta. Karistatav on eelnõu kohaselt üksnes selline vägivallale või vihkamisele kihutav eesmärgipärane tegevus, mis on avalikku rahu häiriv või mida tehakse süstemaatiliselt. Avalikku rahu häiriv oleks näiteks teatud rahvusest isikute vihkamisele üleskutsuva agressiivse kõne pidamine tänaval või muus avalikus ruumis ning süstemaatilisus on pidevalt, vähemalt kolmandat korda aset leidev tegevus, milles avaldub vaenu õhutaja tegevuse kuritahtlikkus ja järjekindlus,“ sõnas Michal.
Teine oluline asi, mida eelnõuga muudetakse, on ametiisiku definitsioon, mis viiakse kooskõlla hiljuti vastu võetud uue korruptsioonivastase seadusega. Oluline täiendus on eelnõus ka pistise või altkäemaksu korduva võtmise eest mõistetavate karistuste osas – täna saab karmima karistuse mõista küll pistise korduvale võtjale, kuid mitte siis, kui pistise võtja on varem toime pannud altkäemaksu võtmise. Kuna pistise ja altkäemaksu võtmine on kaks erinevat kuritegu, siis tulevikus arvestatakse korduvusena neist mõlemat.
Kolmanda olulisema muudatusena võimaldatakse kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist ka maksukuritegude puhul. „Maksukuritegude toimepanemise eesmärgiks on just ebaseadusliku tulu teenimine, mistõttu selle tulu konfiskeerimine on maksukuritegevuse vastases võitluses äärmiselt oluline,“ ütles Michal.
Saaremaad pühapäeval räsinud keeristorm murdis puid ja viis majadelt katuseid, inimesed vigastada ei saanud.
Päästeameti andmetel käisid päästjad pühapäeval loodusjõududest põhjustatud sündmusi likvideerimas kümnel korral.
Esimene väljakutse tuli Lääne päästekeskuse andmetel kell 22.17 Kuressaares Mooni tänavale, kus torm oli viinud neljakorruselise elumaja katuse. Lisaks oli Mooni tänaval kahjustada saanud veel kahe maja katused ning osalisalt oli eterniiti alla kukkunud ka Ida tänaval asuva elamu katuselt. Majade vahele lennanud eterniidist said kahjustada ka pargitud autod. Päästjad eemaldasid katustelt ohtlikud katuseosad ja piirasid ohuala lindiga. Olukorrast teavitati linnavalitsust ja korteriühistu juhatust.
Kell 22.42 kutsuti päästjad Kuressaares Sinilille tänavale, kus tromb oli viinud eramu katuse, mille osad lendasid kõrvalhoovi ja lõhkusid seal pargitud kaubiku ning kahjustada sai ka maja katus. Tromb lõhkus osaliselt veel nelja maja katused Sinilille, Kannikese ja Mündi tänaval. Päästjad eemaldasid ohtlikud katuseosad. Üheski õnnetuses inimesed vigastada ei saanud.
Eestlaste järjest rohkem leviv komme ka kergemate tervisehädade puhul kiirabi kutsuda on meedikute sõnul ohtu seadnud kiirabi reageerimisvõime, kirjutab Eesti Päevaleht.
Viimase seitsme aastaga on väljakutsete arv kümme protsenti suurenenud, ulatudes rohkem kui 273 000 abikutseni aastas. Eelmisel aastal moodustasid kergemate tervisehädadega helistanud inimeste kõned väljakutsete koguarvust koguni 80 protsenti.
Meedikute sõnul on põhjusi mitu. Esiteks saabub suur osa väljakutseid ajal, kui perearst vastu ei võta, näiteks õhtutundidel või nädalavahetusel. Teiseks ei osata õieti hinnatagi, kelle – kas perearsti või kiirabi – poole oleks õigem pöörduda. Hiljuti tegi Tallinna kiirabi uuringu, millest selgus, et nende poole pöördub rohkesti krooniliste haigustega inimesi, keda tegelikult ei saa ühe väljakutsega aidata.
Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul oleks lahendus, kui üle Eesti loodaks uus perearstikeskuste võrk. Uued keskused võtaksid inimesi vastu ka hilistel õhtutundidel ja nädalavahetuseti.
„Kuna oleme jõudnud etappi, kus erakorralise meditsiini väljakutsete arv on ületanud igasuguse piiri, on vaja tervishoiusfääri ümber korraldada,” kinnitas Adlas. „Inimestel peab olema lihtsam arstiabi kätte saada ka nädalavahetustel ja õhtuti, sest kiirabi ja haigla erakorralise meditsiini osakond on mõeldud ikkagi raskete ja eluohtlike haigustega inimestele.
Ida-Virumaal Narva-Jõesuus sündis pühapäeva pärastlõunal selle aasta Eesti soojarekord 33,4 kraadi.
Narva-Jõesuus sündinud soojarekord ületas laupäeval Valgas sündinud kuumarekordi enam kui kolme kraadi võrra. Eesti senine tänavune soojarekord 30,1 kraadi sündis laupäeva õhtul Valgas.
Võrus on pühapäeva õhutemperatuuri maksimum olnud 32,8, Valgas 32,5, Lääne-Virumaal Kundas 32,2 ning Viljandis 32,1 kraadi.
Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel on pühapäev olnud erakordselt soe kogu Eestis ja üle 30 kraadi on kerkinud õhutemperatuur paljudes kohtades.
Selle aasta soojarekord ületab eelmise aasta oma. Mullu sündis aasta soojarekord sündis 21. juulil Pärnumaal Saugas, kus õhutemperatuur tõusis 31,8 kraadini.
Eesti kõigi aegade soojarekord pärineb 11. augustist 1992, kui Võrus tõusis õhutemperatuur 35,6 kraadini.
Keskerakonnal on viimastest valimistest veel üle 462 000 euro eest tasumata arveid, neist enamik pärineb ligi kolm aastat tagasi toimunud kohalikest valimistest, kirjutab Postimees.
Keskerakond esitas sel nädalal erakondade rahastamise järelevalve komisjonile kampaaniakulude täiendavad aruanded, millest selgub, et kokku on parteil valimistest võlgu 462 332 eurot.
Sellest 32 728 euro ulatuses tasumata arveid on Keskerakonnal 2009. aasta suvel peetud Euroopa Parlamendi valimistest ning 411 443 euro eest sama aasta sügisel toimunud kohalike volikogude valimistest.
Mullu märtsis toimunud riigikogu valimistest on erakonnal tasumata arveid summas 18 162 eurot. Varasemaga võrreldes on Keskerakond võlgnevust juuni algul 6500 euro võrra vähendanud, kasutades selleks parlamendiparteidele riigieelarvest eraldatavat toetust ja ettevõtjalt Hillar Tederilt saadud 1500 euro suurust annetust.
Ühtlasi andis Keskerakonna peasekretär Priit Toobal järelevalvekomisjonile teada, et on sõlminud valimisvõlgade tasumiseks hankijatega kokkulepped.
Nii alustas erakond juunis võla tasumist Clear Channel Estoniale ning praegu 18 162-eurone võlg saab makstud tänavu oktoobris, seejärel alustatakse 7542 euro maksmist osaühingule Ortwill. Osaühingule Midfield hakkab partei Toobali sõnul võlga tasuma aasta lõpus. Kokku on Keskerakond Midfieldile võlgu 349 277 eurot.
Teistel parlamendiparteidel valimisvõlgasid praegu enam ei ole.
Lehekülg 1602 / 1771
