. 
.
Reedel ja laupäeval juhtunud liiklusõnnetustes sai kokku vigastada kolm inimest.
Eile kella 22.00 ajal toimus liiklusõnnetus Põlva maakonnas Kõlleste vallas Põlva–Saverna tee 10. kilomeetril, teatas siseministeerium.
Sõiduauto Ford Scorpio, mida juhtis 36-aastane Vallo, kaldus vastassuunavööndisse ja rullus mitu korda üle katuse. Autost välja paiskunud juht toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Juht ei olnud kinnitatud turvavööga.
Laupäeval kella 00.04 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Sõpruse puiestee, J.Sütiste tee ja E.Vilde tee ristmikul. Mööda E.Vilde teed J.Sütiste tee suunas liikunud sõiduauto Renault Laguna, mida juhtis 19-aastane Kert, ei andnud teed Sõpruse puiesteel liikunud sõiduautole Opel Zafira, mida juhtis 55-aastane Harry.
Kokkupõrke tulemusena said vigastada Renault's kaasreisijana viibinud 19-aastane Keveli ja 18-aastane Caroline. Mõlemad kannatanud toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Sõiduautodes viibinud isikud olid kinnitatud turvavööga.
bns
Viru maakohus karistas lõppeval nädalal šokivangistusega kaht meest, kes süüdistuse järgi surmasid neist ühe korterisse tunginud arvatava varga.
Kohus mõistis 26-aastase Aleksandri ja temast aasta noorema Paveli süüdi raskete tervisekahjustuste tekitamises ning ettevaatamatusest surma põhjustamis ja määras mõlemale lühimenetluse korras nelja aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse. Sellest kolm kuud tuleb meestel reaalselt trellide taga veeta, ülejäänud karistusaeg aga kanda tingimisi viieaastase katseajaga.
Ühtlasi mõistis kohus meestelt välja sundraha ja menetluskulud.
Süüdistuse järgi tungisid purjus Aleksandr ja Pavel 2008. aasta augustis kallale mehele, kes väidetavalt oli varem püüdnud tungida Aleksandri korterisse. Aleksandr ja Pavel peksid ohvri armutult läbi, tekitades talle üliraskeid vigastusi. Kuigi kiirabi viis kannatanu peagi haiglasse, ei suutnud meedikud tema elu päästa ja mees suri järgmisel päeval.
Hiljem kohtuistungil tunnistasid mõlemad mehed end süüdi. Nii Aleksandr kui ka Pavel olid varem kriminaalkorras karistamata.
bns
Eesti kommertspangad on märtsikuu lõpu seisuga välja andnud 1.766.824 miljonit pangakaarti, millest 1.395.085 on deebet- ja 371.739 krediitkaardid.
Swedbank on märtsi lõpu seisuga väljastanud 871.538 deebetkaarti, mis on 1824 kaardi võrra rohkem kui veebruari lõpus. Krediitkaarte on Swedbank märtsi lõpu seisuga välja andnud 223.979, mis on 144 kaardi võrra rohkem kui eelmise kuu lõpus.
SEB väljastas märtsi lõpuks kokku 423.839 deebet- ja 90.545 krediitkaarti, mis on võrreldes veebruariga vastavalt 3079 kaardi võrra rohkem ja 84 kaardi võrra vähem. Sealhulgas andis pank eelmisel kuul välja 6290 virtuaalkaarti, mis on ainult internetis kasutamiseks mõeldud deebetkaart kehtivusega 40 päeva.
Sampo Pank on märtsi lõpu seisuga välja andnud 26.870 deebet- ja 26.699 krediitkaarti, mis on võrreldes veebruariga vastavalt 1111 kaardi võrra rohkem ja 1807 kaardi võrra vähem.
Nordea Pank on väljastanud märtsi lõpu seisuga 48.633 deebetkaarti, mis on 321 kaardi võrra rohkem kui veebruari lõpus. Krediitkaarte on väljastatud märtsi lõpu seisuga 29.480, mis on 4183 kaardi võrra rohkem kui eelmise kuu lõpus.
Kokku on LHV Pank märtsi lõpu seisuga väljastanud 7638 pangakaarti, nendest 177 krediitkaarti. Võrreldes veebruariga suurenes deebetkaartide arv 625 kaardi ja krediitkaartide arv 10 kaardi võrra.
Citadele banka väljastas märtsi lõpuks Eestis 2938 deebet- ja 152 krediitkaarti. Võrreldes veebruariga suurenes deebetkaartide arv 22 kaardi ja krediitkaartide arv kaheksa kaardi võrra.
Krediidipank on oma klientidele märtsi lõpu seisuga väljastanud kokku 14.513 pangakaarti, sealhulgas 13.806 deebetkaarti ning 707 krediitkaarti. Võrreldes veebruariga suurenes deebetkaartide arv märtsis 26 kaardi võrra ja krediitkaartide arv kasvas 58 kaardi võrra.
bns
Eesti kommertspankadel oli märtsi lõpu seisuga kokku 1.893.357 internetipanga klienti, pankade telefonipanga teenuse klientide arv ulatus möödunud kuu lõpuks 881.712 isikuni.
Swedbanki internetipangal oli märtsi lõpu seisuga 927.795 klienti ja telefonipanga operaatorteenuse kasutamiseks oli eelmise kuu lõpuks sõlmitud 522.883 lepingut. Kuuga suurenes internetipanga klientide arv 2227 ja telefonipanga klientide arv 3529 kliendi võrra.
SEB Panga erakliendi internetipangal oli märtsi lõpus 564.703 ja ärikliendi internetipangal 67.089 kasutajat. Veebruariga võrreldes kasvas erakliendi internetipanga kasutajate arv 1408 kliendi võrra, ärikliendi internetipanga kasutajate arv aga vähenes 349 kliendi võrra. SEB mobiilipanga kasutajate arv langes kuuga 103 kasutaja võrra 95.610 kliendini. Telefonipanga kasutajaid oli SEB-l selle aasta kolmanda kuu lõpuks 9502 ehk 27 kasutaja võrra vähem kui veebruari lõpus.
Sampo Pangal oli märtsi lõpu seisuga 177.203 internetipanga ja 159.007 telefonipanga kasutajat, mis on võrreldes veebruariga vastavalt 302 ja 328 kasutaja võrra vähem.
Nordea Pank sõlmis märtsis 1195 uut internetipanga lepingut, pangal oli kuu lõpu seisuga kokku 104.212 lepingut. Kõik Nordea internetipanga kliendid saavad automaatselt kasutada ka telefonipanka.
Krediidipangal oli internetipanga kasutajaid märtis lõpuks 22.822, mis on võrreldes veebruariga 153 kasutaja võrra vähem.
LHV Panga internetipanka kasutas märtsi lõpu seisuga 24.722 klienti, mis on veebruariga võrreldes 7676 kliendi võrra enam.
Citadele bankal oli märtsi lõpuks Eestis 4811 internetipanga klienti, mis on võrreldes veebruariga 34 kliendi võrra rohkem.
Krediidipank, LHV Pank ja Citadele telefonipanga teenust ei paku.
bns
Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi järgi hakkab ilm järgmisel nädalal veidi soojenema ning nädala teisel poolel võib termomeeter näidata kohati kuni 12 soojakraadi.
Laupäeval eemaldub madalrõhuvöönd ida poole, kuid väga aeglaselt. Suurema osa ajast on taevas veel pilvine ning sajab lund ja lörtsi, Lõuna-Eestis võib ka vihma tulla. Tuul pöördub põhjakaare ja läheb päeva peale tugevamaks. Õhutemperatuur on öösel neljast miinuskraadist ühe plusskraadini, päeval ühest miinuskraadist kolme plusskraadini, Kagu-Eestis kuni seitsme soojakraadini.
Lihavõtte esimesel pühal on madalrõhuala juba Venemaal, kuid selle serva mööda jõuab Eestini lumepilvi. Väiksem on saju võimalus Pärnu-Rakvere joonest lääne pool. Põhja- ja kirdetuul on tuntav. Õhutemperatuur on öösel nullist kuue külmakraadini, päeval nullist nelja soojakraadini.
Esmaspäevaks tugevneb kõrgrõhuvöönd. Öösel taanduvad viimased lumepilved Peipsi taha ja päev on suurel osal päikeseline. Põhjakaare tuul vaibub. Öösel on külma 2-8, lääne pool võib selge taeva all ka 10 miinuskraadi olla, päeval on sooja 1-5 kraadi. Teisipäeval ulatub üle Eesti kõrgrõhuala. Ilm on sajuta ja vaikne. Öö on selge ja külma on 2-8, päeval aga sooja 2-6 kraadi.
Kolmapäeval taandub kõrgrõhuala ida poole, sest Läänemerele laieneb Skandinaaviast madalrõhuala serv. Öö on veel sajuta, vaikne ning külmakraadidega. Päevaks tugevneb kagutuul ning ühes mahedama õhuga lisandub ka pilvi. Õhutemperatur tõuseb 4-7, Lõuna-Eestis kuni 10 soojakraadini.
Neljapäeval püsib Skandinaavia madalrõhuala mõjusfääris ja Venemaad katab kõrgrõhuala. Kahe rõhuala vahel puhub Eestis puhanguline kagutuul. Lõunavoolus lisandub soojemat õhku. Öine õhutemperatuur võib Kirde-Eestis veidi alla nulli veel lageda, mujal aga kuni neli kraadi sooja. Päeval tõuseb temperatuur kuni 12 soojakraadini.
bns
Lehekülg 1763 / 1771
