. 
.
Mai keskel peab Rakveres astuma kohtu ette 15-aastane nooruk, kellel lasub süüdistus koolis oma klassikaaslase
julmas peksmises.
Eeluurimisel kogutud andmetel tungis 15-aastane noormees mullu 15. septembri hommikul kella 10.40 ajal Rakvere gümnaasiumi venekeelses klassis kallale 14-aastasele klassivennale, keda lõi mitu korda. Peale selle tõukas ta kannatanu vastu seina, tekitades talle valu.
Sama aasta 22. novembri hommikul kella 9.45 ajal tungis süüdistatav samale poisile koolis taas kallale, pekstes kannatanut korduvalt kurikaga ja jalaga erinevatesse keha piirkondadesse. Peksja tekitas kannatanule valu ja kahjustas tema tervist.
Politsei alustas nooruki suhtes kriminaalmenetlust, mille kohtueelse uurimise lõppedes sai ta süüdistuse kehalises väärkohtlemises. Karistusseadustik näeb sellise süüteo eest kohtus süüdimõistmisel ette kuni kolmeaastase vangistuse.
Neljapäeval Viru maakohtus toimunud eelistungil leppisid menetluspooled kokku, et kohus arutab süüasja 14. mail ja 25. juunil.
Rakvere gümnaasiumi direktori Aivar Part tunnistas mullu sügisel Postimehele, et vägivallatsejaga on koolil probleeme olnud ka varem. "Tema kaasõpilased mõnevõrra pelgavad teda, ta on vägivaldsete kalduvustega," ütles direktor.
Rakvere gümnaasiumis õppis nooruk alates mullu 1. septembrist. Rakvere gümnaasiumis käies on nooruk suitsetanud ning saanud direktori käskkirja puudumiste tõttu. Koolijuhi kinnitusel on probleemne nooruk jäänud algklassides klassikursust kordama.
Direktori sõnul ei võtnud nooruk kurikat kooli kaasa, vaid see tehti tööõpetuse tunnis. "Aga kes oskab arvata, et ta hakkab kohe ründama. See on tagantjärele tarkus, et oleks pidanud kahtlustama, et sellist eset võib kasutada," sõnas Part.
bns
Lätis Jelgava linnas asuvast psühhiaatriahaiglast põgenes neljapäeval jõhkras tapmises süüdi mõistetud mees, teatas politsei.
Võttes arvesse ohtu, mida põgenenud mees võib ümbritsejatele kujutada, palub politsei inimeste abi 1987. aastal sündinud Artūrs Millersi tagaotsimisel.
Millers viibis psühhiaatriahaiglas sundravil.
Tema tundemärgid: kasv 187 sentimeetrit, kaal 76 kilogrammi, tumedad lühikesed juuksed, sinised silmad, silmade all tumedad ringid. Vasakul käel tätoveering SINFUL ja arm, paremal käel tätoveering: “Pole suitsu ilma”.
Millersil oli seljas must kapuutsiga jope, mustad dressipüksid, jalas tossud.
Politsei Zemgale regionaalvalitsuse esindaja Ieva Sietniece ütles BNS-ile, et politseil pole andmeid põgenenud
kurjategija võimaliku asukoha kohta.
“Teda otsitakse,” sõnas Sietniece.
BNS-i andmetel võeti kaks korda narkootikumide tarbimise ja omamise eest kohtulikult karistatud Millers kinni neli aastat tagasi Riias, kahtlustatuna 51-aastase mehe julmas mõrvamises Dārziņi linnaosas.
bns
Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on Eestis ekspertide hinnangul 15.000 uimastisõltast, mis moodustab ühe protsendi elanikkonnast.
"Eestis on narkomaaniaga tõsiseid probleeme ja mitmete näitajate osas me oleme siin Euroopas esirinnas. Uimastisõltlaste osakaal üks protsent elanikkonnast on märkimisväärne number, " ütles Vaher neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
Siseminister tõdes, et viimastel aastatel on Eestis kasvanud ka uimastisurmade arv. Mullu suri narkootikumide tarvitamise tagajärjel 123 inimest ning viimase kümne aasta jooksul uimastite tõttu surnud 933 inimest. "Uimastisurmade peamine põhjus on 3-5 aastat Eesti turul olnud sünteetilises uimasti fentanüül ehk niinimetatud valge hiinlane, mis on 100 korda kangem, kui tavaline heroiin. Nüüd on ilmud turule ka heroiinist 1000 korda kangem uimasti," märkis Vaher.
Valitsus moodustas neljapäeval siseministeeriumi ettepanekul uimastiennetuse valitsuskomisjoni, mis hakkab strateegiliselt suunama nii narkomaania ennetamise kui tõkestamisega seotud tegevusi.
Komisjon hakkab koordineerima ennetustegevusi ja pakkumise vähendamist. Uimastinõudluse vähendamine tähendab narkomaania ennetamist ja ühiskonnale tekitatava kahju vähendamist, see hõlmab näiteks laste tervisekasvatust koolis, ennetustööd riskirühmade laste seas ja tegelemist juba süstivate narkomaanidega. Uimastite pakkumise vähendamine hõlmab peamiselt jõustruktuuride jõupingutusi narkoäri tõkestamiseks.
Valitsuskomisjoni alalistele liikmetele kaasab komisjon ona töösse ka vabakonda ning teisi riigi- ja omavalitsusasutusi esindavaid asjatundjaid, et koos siduda eri asutuste tegevusi, tagada ühiste suundade ja tegevuste seire, vältida topelttööd ning kindlustada, et narkovastane võitlus oleks pideva tähelepanu all.
Siseminister peab iga aasta 1. aprilliks andma valitsusele ülevaate komisjoni tööst.
bns
Harju maakohus mõistis neljapäeval enam kui seitsmeaastase vangistuse teleekraanil Nõia-Intsuna tuntust kogunud Indrek Leiburile, kes süüdistuse järgi oli osaline kannatanult 120 euro väljapressimises.
Kohus hinnangul on 34-aastase Leiburi süü tõendatud väljapressimises, mis oli sooritatud isikute grupis, kannatanult vabaduse võtmisega ning isiku poolt, kes on ka varem sarnase kuriteo sooritanud, ning karistas teda viieaastase vangistusega. Kuna Leiburil oli kandmata ka varasema süüteo eest mõistetud karistusosa, tuleb tal kokku vanglas veeta seitse aastat, viis kuud ja 24 päeva. Kohus luges Leiburi karistusaja alguseks tänavu 8. märtsi, kui politsei ta kinni pidas.
Leiburi kaassüüdlased kuulsid süüdimõistvat lahendit juba märtsi alguses.
Eeluurimisel kogutud andmetel pani Leibur koos 28-aastase Esko ja 26-aastase Marttiga väljapressimise toime mullu 28. märtsi õhtul Tallinnas, kui nõudsid tuttavalt mehelt esmalt 100 euro ja seejärel veel 20 euro tasumist. Samuti käskisid süüdistatavad kannatanul hankida iPhone´i nutitelefon ja see neile loovutada. Mehed takistasid kannatanul autost lahkumast ja kasutasid tema suhtes vägivalda, tuvastas politsei.
Leibur sai avalikkuse ees tuntuks, kui osales teleekraanil selgeltnägijate võistluses. Seejärel meedias Nõia-Intsuks kutsuma hakatud mees on hiljem osalenud veel mitmes telesaates ja avameelselt rääkinud oma kriminaalsest minevikust.
bns
Kaitseministri kohusetäitja haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo esitas täna Vabariigi Valitsusele ülevaate kaitseväeteenistuskohustuse täitmise kohta 2011. aastal, mille kohaselt alustas mullu ajateenistust 3304 kutsealust.
See võimaldas Kaitseväel mehitada ja välja õpetada kõik ettenähtud reservüksused. Enim kutsealuseid – 1742 – alustas teenistust 2011. aasta juulikuus, jaanuaris astus teenistusse 300 kutsealust ning oktoobris 1262.
Kaitseressursside Ameti poolt ajateenistusse 2011. aastal suunatutest olid 96% tervise poolest tegevteenistuseks kõlblikud ning vaid 4% tegevteenistuseks kõlbulikud piirangutega.
80% ajateenistust alustanud noormeestest oli vähemalt keskharidus ning 7% kõrgharidus. Seejuures oli juulikuus teenistust alustanud tulevastest jaoülematest ja autojuhtidest koguni 99,3% vähemalt keskharidusega.
Vabatahtlikult soovis ajateenistusse asuda 23% kutsealustest.
Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt säilib ajateenistus ka sel aastakümnel reservüksuste peamise mehitamisvahendina. Samuti suurendatakse reservõppekogunemiste mahtu ning korrastatakse reservi arvestus- ja formeerimissüsteemi.
bns
Lehekülg 1764 / 1771
