Lasteetendus „Röövel Hotzenplotz” on pöörane röövlimürgel koos hapukapsaste ja paukseentega. Kellele jäävad paukseened ja hapukapsad, kellele käerauad, kes trumpab üle kelle, kas headus võidab kurja – see kõik selgub alles vaatemängu lõpus. Aga kaasakiskuvalt hoogne, põrkleva sõnamänguga vürtsitatud ja lapsemeelselt humoorikas seiklus kisub kaasa ka tõrksama vaataja ja naeruturtsatusi tagasi hoidvaid lastevanemaid.

Sõnamängudest saab omaette number

Nagu juba Eesti Noorsooteatri (endise NUKU teatri) lastelavastuse „Röövel Hotzenplotz” nimi ütleb, on tegemist võõrapärase nimega ja seetõttu on ka röövli nime ümber nalja kui palju. Rääkimata teistestki lõbusatest väljenditest, mis sõnalise mängu juurde justkui muuseas käib. See aga ajab noori vaatajaid just naerma, sest kellele ei meeldiks valesti rääkida või pudeliposti asemel öelda „pudelipots” või kuulda Hotzenplotzi asemel „nooleots”. Selliseid „apsakaid” tuleb etenduse jooksul ette üsnagi palju. Peenemat huumorit loevad siit enda jaoks välja ka täiskasvanud vaatajad, kuid see pole kindlasti lavastuse eesmärk omaette. Tegemist on siiski lastelavastusega ja peab ütlema, et noorsooteatri näitlejad teevad oma tööd hästi, sest hoolimata lavastuse sisust, mis on kirja pandud kui Saksamaa väikelinnakeses aset leidvad sündmused, tekib tunne, et sündmused leiavad aset hoopis Võrumaal.