TUNNUSTUS • Eesti külaliikumine Kodukant tunnustas möödunud nädalal koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl” raames Võrumaal esile tõstetud Kadi ja Hendrik Noore perekonda Sänna külast.

Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast valiti igas maakonnas välja üks pärl. Kadi ja Hendrik Noore perekond pälvis aunimetuse kogukonna eestvedamise ning jätkusuutliku elulaadiga seotud tegemiste eest Sänna kultuurimõisas.

Maal elades on „roheline juhe sees”

Värsked tiitliomanikud Kadi ja Hendrik Noor erinevad teistest külaelu edendajatest selle poolest, et nemad ei tegele traditsiooniliste kogukonna ürituste korraldamisega. Perekond Noor on panustanud sillale välismaailmaga ja uute kutsumisega siiapoole. Hendrik on veendunud, et see aitab piirkonda noori peresid juurde tuua ja külal kasvada. Sännas on viimastel aastatel näha selget tendentsi kasvu suunas.

„Ainuüksi sel suvel on lähikonda kolinud viis inimest. Huvi on suur ja tulijaid oleks veelgi, kui jaguks maad ja maju,” räägib Hendrik.

Inimesed, kes linnaelu maa oma vastu vahetavad on peamiselt 30-40aastased, kellel on väikesed lapsed, aga kelle jaoks ei ole probleem, et siin ei ole eliitlasteaedu ja -koole. Pealegi on Hendriku arvates Rõuge lasteaed ja kool piisavalt elitaarsed.

Maal on Hendriku arvates elu üldtempo mõnus ja loodusega kooskõlas. Suvel on küll kiirem – palju inimesi ja kohtumisi, aga talvel saab aasta puhkusevajaduse kätte. Maal elades on „roheline juhe sees”.

Ebakindel, aga inspireeriv algus

Maaelulaadi kõrgelt hindav Hendrik on ise pärit Muhu saarelt, üles kasvanud Tallinnas, elanud Pärnus ja Tartus ning alles kolm aastat tagasi jõudis perega Sännasse. Kadi elu on olnud maalähedasem, ta on pärit Viljandimaalt Mustlast. Sännasse tulles ei olnud neid ees ootamas elukoht ega kõrge palk. Oli vaid kindel tahe elada maal.

„Algus oli üsna ebakindel, kuid väga inspireeriv,” meenutab Hendrik naerusuiselt.

Kadile tegi esmase pakkumise hakata Sänna kultuurimõisa projekti vedama Madis Mikkor Tartu kultuuritehasest. Tema jaoks saigi määravaks teadmine, et ta läheb sinna, kus teda
oodatakse ja vajatakse, kuhu ta saab oma energiat panustada. Hendriku eluaegseks sooviks on olnud tegelda puutööga ja mõisa renoveerimine oli talle huvitav väljakutse.

Välise ja kohaliku kogukonna silla loojad

Esmane kultuurimõisa mõte oli rajada residentuuri keskus kunstnikele, kus oleks nii välismaalastel kui ka kohalikel mõnus olla. Alguses olid ideed väga vähe seotud kogukonnaga. Mingil hetkel aga tundsid Kadi ja Hendrik, nagu nad elaksid saarel.

„Meil siin toimus pidevalt põnevaid asju, aga see, mida tegime, jäi kohalikule inimesele natuke kaugeks. Siis hakkasimegi looma silda välise ja kohaliku vahele ning seda teed läheme väga jõudsalt ka edasi,” räägib Hendrik tegemiste arengust. Mehe sõnul on huvitav vaadata, kuidas inimesed avanevad, kui tuua kokku erinevad kultuurid.

„Esimesel aastal oli mõtetes palju ebakindust, et me ajame siin metsa vahel enda arvates huvitavat asja, aga ei tea, kas kedagi teist ka see huvitab. Nüüd on tekkinud äratundmine, et me oleme siin ja teeme erilist asja,” lausub Hendrik kindlalt.

Eesmärk avardada maailmatunnetust

Talviste ettevõtmiste rõhk on rohkem regulaarsetel tegevustel nagu kirjandus-, filmi- ja joogaõhtud. Kadi on veendunud, et eestlasele talvine regulaarsus istub. Draamakursustel osalejad olid peaaegu kõik oma kogukonna inimesed. Inimesed said kokku igapäevaelust hoopis erinevas kontekstis ja see oli neile väljakutse.  

Hendriku sõnul väljusid inimesed oma mugavustsoonist ja lahkusid kursustelt teise inimesena. Kokkusaamiste peamiseks eesmärgiks ongi vaimselt avarduda.

„Tahame, et meie üritused avardaksid inimese nägemust maailmast, et ta näeks, kus ta on, et ta tajuks, et on väikese terakese peal, et ta kogeks kas või korraks maailma teisiti,” räägib Hendrik.

Projektid käsikäes äriga

Järjest rohkem liigub perekond Noor ka ettevõtluse suunas. Projektipõhiselt on Sännasse võimalik kutsuda õpetajaid, kuid ei saa kütta ahjusid, maksta endale palka ega tasuda elektri eest. Selleks peavad nemadki keskenduma ettevõtlusele. Tulud tulevad ruumide rentimisest, ürituste ja ekskursioonide korraldamisest.

„Tänu projektidele me areneme, kuid ei jää elama. Me saame projektidega luua alguspunkti, aga sellega ei ole me veel jätkusuutlikud,” lausub Hendrik.

Hendriku arvates võiks maal tegeleda ükskõik millise äriga. Aja jooksul on neilgi tulnud väga palju ideid, mõtteid ja pakkumisi ning kui oleks tahtmist, siis võikski ainult ärile pühenduda. Praegu tundub perekond Noorele projektidega tegelemine veel väga põnev olevat ja nad näevad selles vallas arenguvõimalusi ette vähemalt 5 – 12 aastaks. Ärilises mõttes saab Hendriku arvates maal väga edukalt praktiseerida loomealasid. Mees peab väga oluliseks, et inimesed avastaksid maailma, elaksid teises riigis, kogeksid teisi kultuure.

„Maailma avastades tajud ühel hetkel, et kodukant ongi kõige parem koht elamiseks, aga siia ei tohiks kindlasti kinni jääda,” lausub Hendrik enesekindlalt.

Hendrik on veendunud, et maaelu muutub kümne aasta jooksul märksa mitmekülgsemaks ja tänu sellele muutub ka maa elanikkond.