Nopri talu FIE Tiit Niilo on Misso valla Tsiistre nurgas Kärinä külas esiisade 1859. aastal rajatud talus toimetanud juba paarkümmend aastat. Talu maadel asub ka piima töötlev ettevõte Nopri Talumeierei.

Tooted ostuvõimelisele tarbijale

Niilo hinnangul on hinnavõidujooksu tõttu hetkel toidu tootjana ja müüjana turul raske ja juba teist aastat ollakse piima töötlemisega väikeses kahjumis. Tarbijate peamiseks ostukriteeriumiks on viimastel aegadel saanud hind.

„Nopri ei kvalifitseeru kunagi parima hinna võistluses võitjaks ja meie tooteid ei hakka kunagi nägema Säästumarketis, Maximas ega Grossi poes,” on Niilo veendunud. Kuna käsitööettevõtted kujundavad hinna kulupõhiselt, siis on Nopri tooted 15 protsenti kallimad suurtootjate omadest ja mahutootjatega konkureerimine raske. Kulude vähendamiseks püütakse vältida väikese käibe ja hinnatundliku tarbijaskonnaga poode ning kvaliteetsete piimatoodete sihtrühmana nähakse pigem teadlikku ja ostuvõimelist tarbijat. Nopri toodangust kümme protsenti müüvad Stockmann, Tartu ja Tallinna kaubamaja ning 27 protsenti Selveri 34 poodi. Kuigi Selveri hinnastrateegia on vastuvõetavam, ollakse suurte logistikakulude tõttu ka viimasega hetkel kahjumis.

Vastastikku toetavad ettevõtted

Tänasel päeval müüakse talu piimatoodangust kaks kolmandikku meiereile ja üks kolmandik Valio juustutööstusele. Ruumi talumeierei toodangu suurendamiseks oleks veel küllalt, aga kuni ehtsa toidu ostjaid ei ole piisavalt palju, et saaks kulud tasa ja pisikese kasumi, ollakse turu olukorra pärast veidi murelikud. Kuigi kõikide sisendite hinnad on kasvanud, ei ole Nopri talumeierei hinnakirjahind poolteist aastat tõusnud. Samas ollakse sunnitud osalema kampaaniates, mis on kas nullkasumiga või kahjumiga. Lisaks on tehtud suuri investeeringuid töötlemise kaasajastamiseks ja palgatud müügiinimene, sest ilma temata enam hakkama ei saadud. 2016. aastaks on plaanis karja suurendada 240 lehmani. Praegu on neil 170 lüpsilehma, lisaks sama palju noorkarja.

Viimase seitsme aasta jooksul on investeeringute maht kahe ettevõtte peale olnud ligikaudu kolm ja pool miljonit eurot. Niilo on veendunud, et Nopri talu piimatootjana ei oleks enam olemas, kui poleks lisandväärtuse andjat kõrval.

Kuigi meiereid kummitab hetkel veel miinusseis, on Niilo tuleviku suhtes optimistlik. Kui vene kriisi ajal tuli piim poolmuidu ära anda, siis aitas piimakarja likvideerimist vältida oma tööstuse rajamine. Nüüd on piima kokkuostuhinnad tõusnud ja kokkuvõttes ollakse kahe ettevõtte arvestuses väikeses plussis, suudetakse kohustused täita ja ka arendustegevust teha, aga mitte sellises mahus, nagu soovitakse.

Lisaks tootmisele ja töötlemisele on Nopri talus mõtted suunatud ka agroturismi teenuse osutamisele. Viimasel kolmel aastal on sellega juba tasapisi tegeletud. Eesmärk on toiduhuvilise tarbija koolitamine, et inimene saaks näha, kuidas toitu tehakse, maitsta ja seda ka kaasa osta.

Tagatud järjepidevus

Nopri mees peab üheks oma tegutsemise peaeesmärgiks noorele generatsioonile maaettevõtlusega tegelemisvõimaluse andmist. Viiest lapsest on lootused mitme osas. Noorem tütar Gerda on lõpetanud maaülikooli piimandustehnoloogia eriala ja töötab meiereis tehnoloogina. Nii tema kui ka praegu maaülikooli teisel kursusel õppiv vanem poeg Karl seondavad oma tuleviku eluga maal.

Talu ja meierei kui piirkonna elu säilitajad

Lisaks on Niilo jaoks väga oluline ka sotsiaalse ettevõtluse staatus: „Kui oleks olnud ainult talu, siis üheksa inimesega kriitilise massi perekondade hoidmine Tsiistre nurgas ei oleks olnud teostatav.” Talus on palgal üheksa inimest, meiereis 11 – Nopri peremees usub, et suuresti tänu sellele on elu piirkonnas alles. Nopri on olnud ise endale töötajaskonna kasvataja. Esimesed töölised olid palgal juba alates 1998. aastast. Selle aja jooksul on nende arv kogu aeg kasvanud. Praegu käib noore generatsiooni kasvatamine. Nopri talu noorim tütar koos elukaaslasega on selle heaks näiteks. Niilo mäletamist mööda on vähemalt viis kohaliku keskkooli lõpetanud noort saanud Nopris esimese töökogemuse.

Ääremaal toimetuleku tagab toimiv infrastruktuur

Niilo hinnangul on riigikorralduslikult võimalik ka kagunurgas ettevõtlusega tegeleda, kuid muresid on siin rohkem. Riigis ei ole eritingimusi äärealadel toimetavatele ettevõtetele ja see on oskuse küsimus, kas nendes tingimustes suudad ära majandada või mitte. Oluline on just ettevõtlust võimaldava sobiva infrastruktuuri tagamine. Elekter ja internet on tänapäeval eluks nii hädavajalikud, et Nopris on mõlemad endal dubleeritud. Elektrivarustusega on õnneks asjad juba suhteliselt hästi. Igaks juhuks on siiski ka endal generaatorid olemas. „Kui meil üle kahe tunni on katkestus, siis on jama majas,” rõhutas Niilo. Väga oodatakse interneti parendamist. Oluline infra-struktuuri element on tee ja sellega on lood halvad. Kohaliku omavalitsuse teed on korras, aga riigi osa ei rahulda ettevõtja vajadusi. Teede olukorrast otseses sõltuvuses olevad transpordikulud on suuremad kui mujal. Piimaauto hommikuse väljasõidu võimalikkus tuleb tagada endal.

Lapsevanemana peab Niilo oluliseks, et maal oleks igast asustatud punktist tagatud laste kooli jõudmine: „Vastav teenus peab olema igati kaasaegsel tasemel, kvaliteetne ja perele täiendavaid kulusid mitte tekitav.” Valla elu üle otsustajad peavad Noprimehe hinnangul olema need, kellele tegelikult teenuseid vaja on. „Meie kui elukorraldajate siht on, et nii elu- kui ettevõtluskeskkond oleks konkurentsivõimeline,” rõhutas Niilo. Praegu on näha, et Misso suuruse kohaliku omavalitsusega seda enam võimalik korraldada ei ole. Kui töökohta ei ole, siis ei oma ka kooli olemasolu mingit tähtsust. Võru ei taga selliseid töökohti, kuhu Missost tööle käia. „Võru palgataseme juures võib käia kümne kilomeetri raadiuses tööl, aga mitte 45,” on Niilo kindel. Misso elanik peab saama käia piirkonnas tööl.