. 
.
SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe hinnangul on peamine süüdlane inflatsiooni vedajana nafta hind, mis maailmas tõuseb ja kergitab ka Eestis nii transpordi- kui ka eluasemekulusid. "Naftahinna tõus maailmaturul veab üles ka maagaasi hinna, mis on omakorda soojuse hinnatõusu üks põhikomponente. Aastases hinnatõusus oligi suurim roll eluasemekuludel," rääkis ta BNS-ile märtsi tarbijahinnaindeksi muutust kommenteerides.
Võrreldes veebruarikuuga märtsis taas veidi kiirenenud inflatsiooni taga on Arumäe sõnul osaliselt samuti nafta hind. "Kuid siin võib lisaks välisteguritele olla veidi kiirenenud sisemaise hinnatõusu taga ka kiirenema hakanud rahapakkumise kasv," märkis ta.
Analüütik lisas, et samas on tarbijate inflatsiooniootused püsinud mõõdukate ja üsna muutumatutena, mis inflatsiooni tagasi hoiab.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Kristjan Pungase sõnul hoiab nafta kallinemisest tingitud kütusehindade tõus inflatsiooni kiirena nii meil kui eurotsoonis. "Aasta kokkuvõttes kujuneb inflatsioon tänasest tasemest siiski madalamaks," ütles ta.
Märtsi tarbijahindade kuine üheprotsendiline hinnatõus on Pungase hinnangul erandlik ning põhjustatud aasta alguses toimunud tubakatoodete aktsiisimäära tõstmise levimisest hindadesse ja nafta kallinemisest seoses geopoliitiliste riskidega. "Samuti mõjutas märtsis hindu toidu kallinemine, mille taga olid osaliselt hooajalised põhjused ehk värskete aiasaaduste müügiletulek kõrgemate hindadega."
Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi kohaselt tõusevad hinnad sel aastal 3,3 protsenti. "Kui lähikuudel püsib aastane hinnatõus nelja protsendi juures, siis aasta teisel poolel alaneb kolme protsendini või veidi allapoole energiatoodete nagu mootorikütuse, soojuse ja elektri hinnatõusu aeglustumise tõttu. Peamiseks riskiks on nafta hind, mis on tundlik geopoliitilistele pingetele ja seetõttu raskesti prognoositav," lausus Pungas.
Sarnaselt Eestiga on hinnatõus rahandusministeeriumi teatel kiire ka eurotsoonis, kus esialgsel hinnangul tõusid hinnad märtsis kuuga 1,2 protsenti ja aastases võrdluses 2,6 protsenti. Kuigi märtsi hindadele on oluline mõju riiete allahindluste lõppemisel, oli kuine hinnatõus Pungase hinnangul siiski oodatust kiirem. "See viitab välistegurite, nagu kõrgete naftahindade suurele mõjule," märkis ta.
Statistikaameti andmetel tõusid Eesti tarbijahinnad märtsis kuuga ühe protsendi ning eelmise aasta märtsiga võrreldes 4,4 protsenti.
bns
Piirijärjekorrad Eesti-Vene piiril sõltuvad peamiselt Vene poole tolli ja piiripunktide töökorraldusest, leiab riigikontroll veoste Eesti ja Venemaa vahelise maismaapiiri ületuse probleeme käsitlevas auditis.
Asjaolu, et Vene pool võtab sõidukeid sisse ja laseb neid välja rühmadena, tekitab Eesti piiripunktide kontrolliametite töös häireid ja vähendab nende läbilaskevõimet, teatas riigikontolli pressiesindaja BNS-ile.
Sõidukijuhid ei saa seetõttu olla alati kindlad, et saavad broneeritud ajal piiripunkti siseneda. See on ka põhjuseks, miks elektroonilises ootejärjekorras eraldatakse eelbroneerimiseks vaid ligikaudu pool piirikontrolli teoreetiliselt võimalikest aegadest ning miks paljud sõidukid peavad ootama piiriületust elavas järjekorras.
Elektrooniliste ootejärjekordade rakendumine ja piirieelsete ootealade ehitamine aitas parandada Eesti-poolset piiriületuse korraldust ja kaotada kilomeetrite pikkused järjekorrad Eesti-poolselt maanteelt. Samas ooteaeg piiriületusel küll mõnevõrra lühenes, kuid paraku mitte oluliselt.
Kui Eesti ja Vene piirivalvuritel on hea koostöö ning siinse piirivalve toimingud on kiired, siis aeg piiril kulub peamiselt tollikontrolliks ja -formaalsusteks. Kui kahe riigi piirivalve koostöö tugineb valitsustevahelisele kokkuleppele, siis tollil sellist lepet pole ega ole ka koostööd. Riigikontrollile laekunud info põhjal napib idapoolse partneri tolliteenistusel kõrgemalt tasemelt lähtuvaid suuniseid, mis julgustaksid neid Eesti kolleegidega ametlikult suhtlema.
Riigikontrolli analüüsis selgus, et märkimisväärne osa Eesti piiripunktide töökoormusest kulub nende sõidukite ja busside kontrollimiseks, mille ainsaks eesmärgiks on tuua Venemaalt odavat kütust. Hinnanguliselt ligikaudu neli viiendikku sõiduautodest ületavad piiri, et osta autokütust.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et kuigi ebaseadusliku kütuseäri tõttu jääb Eesti riigil saamata miljoneid eurosid aktsiisi- ja käibemaksu aastas, on rahandusministeerium olnud kahetsusväärselt passiivne, et leida efektiivsed õiguslikud lahendused, mis sellist kütusevedu takistaks.
Ebaseadusliku kütuseveo tõkestamise kõrval aitaks piiripunktide läbilaskevõimet suurendada Eesti ja Venemaa vastastikku asetsevate piiri- ja tollipunktide sisukam koostöö ja töökorralduse ning investeerimiskavade ühtlustamine.
Vähese koostöö ühe näitena võib tuua olukorra vastselt avatud Koidula raudteepiiripunktis, kus Eesti on välja ehitanud nõuetekohase veterinaarkontrolli tingimused, kuid Venemaa on otsustanud loobuda veterinaarkontrolli arendamisest Petseris ning rajada selle asemel Venemaa-poolne võimekus Ivangorodi.
„Selline olukord on väga kahetsusväärne ja isegi absurdne. Eesti on investeerinud üle 800.000 euro Euroopa Liidu raha Koidula piiripunkti vajalike tingimuste loomiseks ja oleks loogiline, et ka Vene poolel luuakse just sinna vastu samalaadne võimekus. Paraku on Venemaa valitsus välja andnud 2011. aasta suvel määruse selle kohta, et Petseris lõpetatakse veterinaarkontroll raudteel pärast seda, kui on loodud tänapäevastele tingimustele vastav kontrollpunkti raudteele Ivangorodis. See tähendab, et seal, kus Eesti pool on äsja tänapäevased võimalused välja ehitanud, ei looda Vene poolele vastu samasuguseid tingimusi ja lõpetatakse veterinaarkontroll sootuks, küll aga luuakse need veterinaartingimused sinna, kus kummalgi pool piiri neid praegu raudteel ei ole,“ selgitas Olgo.
bns
Valio kogus Toidupangale ligi 64 tuhat kohupiimakreemi
Juba teist aastat järjest korraldas Valio Eesti kogumiskampaania puudust kannatavate perede abistamiseks. Iga nelja ükskõik millise Valio Alma kohupiimakreemi kohta annetas Valio ühe Alma kohupiimakreemi Eesti Toidupangale. Kuue nädala jooksul koguti ühtekokku 63 646 toodet.
Toidupangale kogutud Valio Alma kohupiimakreemid jõuavad Toidupanga võrgustiku kaudu abivajajateni üle Eesti kuni aasta lõpuni kord nädalas. Eelmisel aastal kogus Valio sarnase kampaania jooksul ligi 54 000 kohupiimakreemi.
„Lähtudes eelmise aasta tulemusest, lootsime selgi aastal koguda vähemalt 50 000 kohupiimakreemi. Kuid nagu 2011. aastal, õnnestus ka seekord ootusi olulisel määral ületada,“ rõõmustas Valio Eesti turundusjuht Lauri Betlem ja kinnitas, et ettevõte on kindlasti ka edaspidi huvitatud koostööst Toidupangaga. „On jätkuvalt hea meel tõdeda, et inimesed on valmis panustama, kui aitamise võimalus piisavalt lähedale tuua. Suur aitäh kõigile, kes oma panuse andsid!“
Toidupanga juht Piet Boerefijn märkis, et tegemist on kahtlemata taaskord väga suure abiga Toidupangale. „Kuni aasta lõpuni saame tõhusamalt aidata paljusid peresid, kes omale muidu sellist toitu osta ei jõua. Tervisliku ning maitsva toidukauba jagamine on ka meie jaoks puhas rõõm,“ ütles Boerefijn.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Ligi 320 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva suurim tööandja. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.{jcomments off}
Siiri Oviir, Vilja Savisaar-Toomast, Ain Seppik, Toomas Varek, Inara Luigas, Lembit Kaljuvee, Deniss Boroditš ja Rainer Vakra otsustasid esmaspäeval Keskerakonnast lahkuda.
Avalikkusele esmaspäeval tehtud kirjalikus pöördumises kirjutavad lahkujad, et nad on olnud kannatlikud ja püüdnud muuta Keskerakonda avatumaks ning soovinud kasvatada loovat ühtsust.
„Me saavutasime ka edusamme – möödunud aasta augustis toimunud kongressil toetas suuremat liikmete kaasamist, diskussiooni soosivat juhtimismudelit ja vastutustundlikku eelarvepoliitikat ligi pooled kongressi delegaadid,“ seisab pöördumises. „Kuid nende seisukohtade ja tõekspidamistega pole erakonna juhtimisel arvestatud. Soovisime koostööd teiste erakondadega ega pidanud õigeks halvustavat stiili. Täna oleme jõudnud olukorda, kus kongressil esitatud ideede kandjaid on hakatud otsustusprotsessidest välja tõrjuma.“
Seega otsustasid allakirjutanud lahkuda Keskerakonnast, kuna neil puudub usk, et sellise juhtimisega suudetaks oma valijate huve kaitsta. „On selge, et erakonna juhtide soov jääda isolatsiooni ning igasuguse koostöö vältimine võtab võimaluse programmiliste eesmärkide täitmiseks. Seega, jäädes erakonda, luhtuvad lubadused ja valijate ootused,“ põhjendavad erakonnast väljaastujad.
„Väärtused, eetika ja juhtimine on kujunenud probleemiks erakonna sees. Kuna meie erakonnas kehtiv poliitika käsib vaikida, siis erakonnas jätkamine tähendab marginaliseeruda inimese ja poliitikuna,“ seisab pöördumises. „Seistes edasi oma eesmärkide kaitsel tähendab olukorda, kus iga hetk võidakse keegi meist välja visata. Meie eesmärk on jätkata ühtse meeskonnana, et seista tugeva keskklaasi eest.“ Väljaastujad tänasid erakonnakaaslasi, kes vaatamata rasketele hetkedele toetasid nende püüdlusi.
Pöördumisele kirjutasid alla Euroopa Parlamendi liikmed Siiri Oviir ja Vilja Savisaar-Toomast, endised siseministrid Ain Seppik ja Toomas Varek ning riigikogu liikmed Inara Luigas, Lembit Kaljuvee, Deniss Boroditš ja Rainer Vakra.
bns
Siseminister Ken-Marti Vaher lubab karmistada liikluskontrolli ja sundida politseid senisest nõudlikumale sanktsioonisüsteemile, kirjutab Postimees.
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv siseminister leiab, et turvavarustuse mittekasutamise ja teiste oluliste liiklusrikkumiste eest peaks politsei rakendama maksimumkaristusi.
"Sellel aastal suurendame politseis liiklusjärelvalve mahtusid," rääkis Vaher ajalehele. "Sealhulgas tehakse politsei- ja piirivalveameti tööprotsessides muudatusi, et suunata järelvalvesse rohkem ressursse."
Amet kavatseb üle minna elektrooniliselevälimenetlusele, mis vähendab seaduserikkujate andmete sisestamisele kuluvat aega ning hoiab aastas kokku ligi 67 670 töötundi. Lisaks paigaldatakse sellel aastal Tallinnas Kristiine ristmikule kaks foori-, kiirus- ja ühissõidukikaamerat ning Tallinn-Narva maanteele kümme automaatset kiiruskaamerat.
"Uuringud näitavad, et politsei järelvalve mõjutab liiklusohutust vaid 10-25 protsendi ulatuses. Ülejäänud osas sõltub see sõiduki tehnilisest korrasolekust, liikluskeskkonnast ja liiklusreeglite järgimisest ning liikleja enda teadlikusest ja oskustest," sõnas Vaher. Ta lisas, et politsei nähtavus on siiski üks liiklejaid distsiplineeriv abinõu.
Sellel aastal on liikluses hukkunud juba 28 inimest.
bns
Lehekülg 1760 / 1771
