Rõuge vallavanem Tiit Toots ütleb intervjuus, et vallavalitsus pole teinud midagi seadusevastast sellega, et arvestab oma tegevuses kohaliku elanikkonna arvamusega. Järgneb intervjuu Rõuge vallavanema Tiit Tootsiga.

Rõuge vallavalitsus teatas kaitseministeeriumile, et ei pea võimalikuks Nursipalu harjutusvälja küsimust valla üldplaneeringuga lahendada, kuigi volikogu enamus oli avaldanud arvamust, et kaitseministeeriumi soovidele võiks vastu tulla. Miks vallavalitsus nii otsustas?

Tiit Toots: Rõuge vald on üks väheseid omavalitsusi Eestis, kellel puudub üldplaneering. Planeerimisseaduse kohaselt pidi vallal olema üldplaneering kehtestatud juba 1. juuliks 2007. Vallavalitsus on proovinud leida kompromissi kaitseministeeriumi ja kohalike inimeste vahel, kuid praeguseni ei ole seda leitud. Üheks loodetud murranguhetkeks oli 2011. aasta märtsis siseministeeriumis toimunud koosolek, kus lepiti kokku, et kaitseministeerium viib läbi Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammile tehtud keskkonnamõju hindamisest tulenevad uuringud koostöös Rõuge vallavalitsusega. Kui uuringutest selgub, et kaitseministeeriumi kavandatavad tegevused ei halvenda inimeste elukeskkonda, piirkonna looduskeskkonda ega mõju negatiivselt valla edasisele arengule ja kui puudub kohalike elanike vastuseis Nursipalu arendusplaanidele, käsitletakse Nursipalus riigikaitsemaa suurendamist valla üldplaneeringus. Negatiivsete mõjude ilmnemisel ning elanike vastuseisu korral jäetakse valla üldplaneeringust välja kavandatava harjutusvälja ja selle mõjupiirkonna ala ning samale alale algatatakse uus Nursipalu piirkonna üldplaneering.

Ajavahemikul aprillist kuni juulini 2011 teostati kaitseministeeriumi tellimisel ridamisi uuringuid ja ekspertiise. Uuringute ja hinnangute koostamisel ei tehtud koostööd Rõuge vallavalitsusega. Ei arvestatud meie põhjendatud ettepanekutega uurimistööde lähteseisukohtadesse. Uuringutes ei arvestatud Nursipalu harjutusvälja arendusplaanidega, vaid teemasid käsitleti olemasoleva olukorra keskselt.

20. juulil 2011 toimus Nursi koolimajas koosolek, kus kaitseministeerium tutvustas tehtud uuringuid. Rahvast uuringud ei rahuldanud – tehtud hinnangud olid orienteeritud olemasoleva olukorra analüüsile ega kajastanud tulevikus arendustegevusega kaasnevaid mõjusid. Kohalikud elanikud olid Nursipalus kavandatavate müratekitavate tegevuste vastu ega toetanud kaitseministeeriumi arendusplaane.

Meedias on jäetud mulje, et Rõuge vallavalitsus on käitunud seadusevastaselt, see tähendab, et ei ole arvestanud volikogu arvamusega. Nüüdseks on volikogu avaldanud oma meelsust ja ühtegi õigusakti Nursipalu harjutusväljaga seonduvalt välja antud ei ole.

Rõuge vallavalitsus kohalike avalike huvide kaitsjana ei saa ega tohi ignoreerida kohaliku elanikkonna arvamust. Valla üldplaneering peab tagama valla edasise jätkusuutliku arengu ja ühiskonnaliikmetele parima võimaliku elukeskkonna. Rõuge vallavalitsus on kaitseministeeriumile selgelt välja öelnud, et arendajate kavandatavad tegevused ei tohi halvendada olemasolevat inim- ja looduskeskkonda ning mõjuda negatiivselt Rõuge valla edasisele arengule.

Kui valla üldplaneering on sisuliselt valmis, tuleb see kehtestada niipea kui võimalik osas, kus pikaajaliseks venida võivad vaidlused puuduvad. Kuna vaidlused Nursipalu harjutusvälja arendamise küsimustes on käinud aastaid ja võivad jätkuda ka edaspidi, ei näe me muud võimalust, kui lahendada Nursipalu harjutusvälja arendamisega seotud küsimused eraldi Nursipalu piirkonna ja selle lähiala üldplaneeringuga.

Vallavalitsus on oma otsustes lähtunud protsessi kaasatud planeeringueksperdi soovitustele, kohalike inimeste arvamustele ja sellele, et üks valla arengu jaoks olulisi dokumente on praeguseni kehtestamata.

Mis küsimused on seoses harjutusväljaga veel lahendamata?

T. T.: Kaitseministeerium pole praeguseni suutnud arusaadavalt selgeks teha Nursipalu harjutusvälja arendusplaane.

2011. aasta suvel algatatud uuringute materjalidest selgub, et 2007. aastal koostatud Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammis toodud kasutuskoormust soovitakse muuta. Rõuge vallavalitsus on küsinud kirjalikult täiendavat informatsiooni kavandavate muudatuste kohta. Kahjuks pole praeguseni vastuseid saadud.

Kaitseministeerium pole täpsustanud laskeväljadest väljapoole jääva maa-ala kasutamist. Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi järgi soovitakse seda maa-ala kasutada miinipildujate tulepositsioonide paigutamiseks, fortifikatsioonide alana suurusega 15-20 hektarit – peab võimaldama rajada mitmesuguseid kaeveid, teid, kaitserajatisi, teid, sildu, truupe, mittelõhkevate tõkete alana – peab võimaldama rajada traat-, puit- jm mittelõhkevaid tõkkeid ning alal peab olema teede ristmik, joogivee puhastuskoht, üleelamisala. Samuti pole teada harjutusväljale kavandatavate teede asukohad, teede kasutuskoormus, teedel liikuv tehnika.

Riigikaitsemaa laiendamise protsessiga edasi minekuks peab kaitseministeerium täpsustama oma soovid Nursipalu harjutusvälja kasutuskoormuse osas ja arusaadavalt välja tooma laskeväljadest väljapoole jääva maa kasutamise – miinipildujate tulepositsioonide, teedevõrgustiku ja teiste arendusprogrammis toodud alade asukohad. Samuti on selgitamata arendustegevusega kaasnevad mõjud. 2011. aastal tehti küll mitmeid uuringuid, kuid need ei anna vastuseid küsimustele, mis hakkab juhtuma siis, kui Nursipalu harjutusväli kaitseministeeriumi soovitud tingimustel välja ehitatakse. Kaitseministeerium ei ole suutnud leida kompromissi kohalike inimestega ega ka maha võtta inimeste hirme seoses harjutusvälja laienemisega.

Kaitseministeerium on avaldanud arvamust, tuginedes küsitlusele, et Rõuge valla rahvas ei pea Nursipalu arendust suureks probleemiks. Kas see on nii?

T. T.: Kui viidatakse juulis 2011 koostatud elanikkonna küsitlusele, siis sealt tuleb tõepoolest välja, et vaid ühte kolmandikku vastanutest häirib harjutusväljal toimuv – seda on ka kohalikud elanikud pidevalt kinnitanud harjutusväljateemalistel koosolekutel. 2011. aastal tehtud elanikkonna küsitlust on käsitletud meedias kallutatult. Uuring pole suunitletud harjutusvälja arendamise teemale. Küsitluses on analüüsitud praegust olukorda, kui kaitsevägi kasutab Nursipalus 99 hektari suurusel maatükil paiknevat lasketiiru ja linnavõitlusala. Samas tuleb uuringust välja, et kaks kolmandikku vastanutest ei oma teadmisi harjutusvälja arendamise plaanidest.

Seega ei tea inimesed, mis hakkab harjutusväljal tulevikus toimuma, ja väide, et kohalikud inimesed ei ole harjutusväljaku laiendamise vastu, on eksitav.

Mida vallavalitsuse kiri kaitseministeeriumile tähendab – kas seda, et vallavalitsus Nursipalu teemat üldplaneeringus ei käsitle ja Nursipalu asi lahendatakse uue planeeringuga?

T. T.: Vallavalitsuse vastuses  kaitseministeeriumile on välja toodud, et Nursipalu harjutusväljaku laiendamise küsimused lahendatakse läbi eraldiseisva Nursipalu piirkonna üldplaneeringu. Planeeringu menetlemine sõltub eelkõige kaitseministeeriumi koostöötahtest. Vallavalitsus on valmis igati kaasa aitama planeeringu menetlemisele.