Kodutu oli kadunud

Lembit Avald abistajatelt saadud puid näitamas. Foto: AIGAR NAGEL9. veebruaril avaldasime loo kodutust, kes oma korterist ilma oli jäänud ja nüüd garaažis elab. Kutsusime üles häid inimesi meest aitama. Endise miilitsa Lembit Avaldi suurimaks mureks olid küttepuud ja meie suureks rõõmuks oli aidata soovijaid palju. Pakuti küttepuid, toitu ja materjali garaaži soojustamiseks.


Möödunud reedel läksime siis Lembitule rõõmsaid uudiseid teatama, aga kodust me teda ei leidnud. Külastused ei kandnud vilja ka esmaspäeval ja teisipäeval. Saime Avaldi garaažinaabrilt küll tema telefoninumbri, kuid see osutus valeks. Otsustasime jätta mehele ukse vahele kirja, kus palusime endaga ühendust võtta. Vastust aga ei saabunud.


Lõpuks trehvasime meest 15. veebruaril ja selgus, et ukse vahele jäetud kirja polnud ta näinudki. Paistab, et leidub ka neid, kes Lembit Avaldi peale kadedad on, sest keegi oli kirja ukse vahelt ära võtnud. Küsisime Lembit Avaldilt, kuidas tal pärast artikli ilmumist läinud on? Ilmnes, et nii mitmedki olid kodutule ise omal käel juba järgmisel hommikul puid ja toitu toonud. Pakuti ka kotitäis kartuleid, mida Lembit kahjuks vastu võtta ei saanud, sest garaažis külmuksid need lihtsalt ära. Ühendust võtsid ka vanad sõbrad, kes oma abikätt pakkusid. Kahjuks leidus ka neid, kes mehele küttepuid päris kalli hinna eest müügiks pakkusid.


Sügisel sõideti lömmi mehe bussiuks ja löödi küljest peegel ning praegugi liigub öösiti bussi ümber inimesi. Siis arutatakse ukse taga, kas „vana” praegu ka garaažis on. Lembit Avaldi arvab, et keegi võib-olla peab tema peale veel vanast ajast vimma ja äkki on sel seos sellega, et ta kunagi miilits oli.


Küsimusele, kus mees oli, et meil teda tabada ei õnnestunud, vastas ta, et oli öösiti ikkagi garaažis, aga päeval käis oma asju ajamas ja sõpradel külas. Seega trehvasime kogu aeg valel ajal külla tulema.


Meie üllatuseks selgus veel, et 60aastasel vanamehel on garaažis telekas ja internet. Ilmaelu ja
uudistega peab ju mehe sõnul ikka püüdma end kursis hoida.
Suured tänud kõigile abistajatele! Tore oleks, kui keegi edaspidigi viitsib vahel vanahärra juurest läbi hüpata ja küsida, kuidas soojaga lood on.