KÜSIMUS–VASTUS • Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi äsjane otsus jätta piirkiirus sel aastal tõstmata tekitab hämmastust ka meie riigikogulastes. Pea kõik leiavad, et ministeerium oleks pidanud sellise otsuse tagamaid rohkem selgitama ja et suvel võiks edaspidigi kiirusega 100 km/h sõita. Küsimused olid järgmised: 1. Mida arvate piirkiiruse tõstmata jätmisest kaherealistel maanteedel? Miks? 2. Kas olete ise kiire või aeglane sõitja? Millise kiirusega tavaliselt sõidate?
 
Meelis Mälberg (Reformierakond): Arvan, et mõistlik otsus, aga seda on vähe põhjendatud ja seletatud. Selline lõiguti natuke kiiremini sõitmine ei anna olulist ajavõitu, küll aga tekitab liikluses närvilisust. Ühtlase kiirusega sõitmisel on liiklus sujuvam ja loodetavasti aitab see ära hoida nii mõnegi avarii.

Ise olen pigem rahulik sõitja. Kasutan püsikiirusehoidjat ja tavaliselt sõidan lubatud piirkiiruse lähedase kiirusega.

Valdo Randpere (Reformierakond): Mina pean küll tunnistama, et ei saa sellest otsusest päris aru. Talvel jää ja lumega sõitsime samadel lõikudel kiirusega 90 km/h ning suvel siis teeme sama!? Olin üllatunud, kui komisjoni liikmed, kes selle otsuse langetasid, ütlesid ise ka, et neil polnud numbreid, nad ei teinud analüüsi, aga lihtsalt otsustasid. Sama hästi oleks ju võinud siis kulli ja kirja visata. Ma ei poolda kindlasti selliseid lihtsaid ja populistlikke lahendusi, mis peaks justkui inimestele näitama, et keegi tegeleb probleemiga. Probleem on mujal ja lahendused on keerulisemad, kui et sunnime inimesi kõige parematel teelõikudel aeglasemalt sõitma.
Ise olen suhteliselt korralik autojuht, kes jälgib päris korralikult reegleid ega sega ka teisi liiklejaid.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Olen arvamusel, et osadel kaherealistel maanteedel oleks tulnud piirkiirust tõsta, sest see samm oleks välistanud kolonnide tekke raskeveokite ja busside järel. Kehtiva piirkiirusega ei ole võimalik ilma liikluseeskirju rikkumata teostada möödasõitu eessõitvatest raskeveokitest. Võin oma kogemustele toetudes öelda, et üks suuremaid probleeme eesti maanteedel on tekkivad pikad kolonnid ja seal toimuvad ohtlikud möödasõidud. Lahendus oleks kolmanda raja väljaehitamine teatud kilomeetrite järel, kuhu saaks suunata need sõidukid, kelle taha kolonnid tekivad. Samuti võiks politsei juhtida nende juhtide tähelepanu, kes takistavad sujuvat liiklust ega lase tagasõitjaid mööda.

Endale meeldib kiirelt sõita, aga see ei tähenda liikluseeskirjade rikkumist ja kaasliiklejatele ohu tekitamist. Soomes reageeritakse teeoludele kiiresti ja vastavalt teeolude muutumisele muudetakse ka piirkiirust. Arvan, et meil võiks samamoodi talitada.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Arvan seda, et oleks võinud ikka piirkiiruse 100 km/h tõsta. Suvisel ajal ja valgete ööde puhul oleks see normaalne. Tegelikult tundub selle tegemata jätmiseks olevat lihtsalt paar konkreetset põhjust: 1) Maanteeamet ei suuda viletsate teede ja politseiamet liiklusalase kasvatuse nõrkuse tõttu enam avariide arvu ohjeldada ning kõige lihtsam on lubatud kiirust vähendada. Kui piirkiirus oleks näiteks 50 km/h kogu Eesti ulatuses, väheneks avariide arv kindlasti rohkem kui poole võrra. Kui see oleks aga 0 km/h, poleks ühtegi avariid ega liikluses hukkunut. 2) Kokku hoiti suur hulk raha, sest sadade liiklusmärkide vahetamine jäeti lihtsalt ära. Valitsus on kimbatuses, kuna praegune minister Ken-Marti Vaher, kelle enda kontol on vähemalt 23 liikluseeskirjade rikkumist, ei suuda oma tööd teha nii edukalt, kui seda tegi tõeline professionaal Jüri Pihl, kelle ministriks oleku ajal hukkunute arv liikluses kiiresti vähenes.

2. Ise püüan ikka vaid lubatud kiirusega sõita, sest avarii põhjustajaks küll saada ei taha. Ega meie teed ka lubatust kiirusest palju kõrgemaga sõita võimalda. Minu meelest on aeg kallimatest autodest, millel suur kiirendus ja võimsus, loobuda, sest ega neid mootori häid omadusi Eestimaa teedel ära nagunii ei kasuta. Tundub, et suur liiklusõnnetuste arv on ennekõike põhjustatud rahva moraali langusest. Valitsuse poliitika on viinud suure osa elanikkonnast vaesumiseni, ükskõiksusele ümbruskonna suhtes ja elule käega löömisele. Maailma praktika kinnitab, et see üleüldine eesmärkide puudus ühiskonnas mõjub otseselt ka liikluskultuurile. Purjus peaga juhtide suur arv Eestis kinnitab seda.   

Rein Randver (SDE): Iga päev jalgsi või autoga liikudes näeme, et meie liikluskultuur jätab soovida. Selle tagajärjel on viimasel ajal suurenenud liiklusõnnetuste ja maanteesurmade arv. Peamised põhjused on: sõidukiirus, alkoholijoove ja turvavarustuse vähene kasutamine. Kindlasti tuleks veelgi enam tegelda teede korrastamisega kogu Eestimaal. Politseid tuleks rohkem kaasata liiklusjärelevalve töödesse. Arvan, et piirkiiruse tõstmisega kaasneb mõni hetk ajavõitu, aga teistpidi maksame tervise või eluga. Loodan, et arutelud meie liikluskultuuri üle jätkuvad. Mina sõidan tavaliselt lubatud piirkiirust jälgides.

Urmas Klaas (Reformierakond): Ma ei ole lugenud ühtegi tõsist analüüsi, mille alusel jäeti piirkiirused tõstmata. Arusaamatuks jääb, mille alusel taoline otsus langetati. Kas eelmiste aastate statistika näitab, et õnnetuste arv seeläbi kasvas? Ei tea. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peaks asjaolusid rohkem selgitama. Praegu näib, et piirkiirused jäid tõstmata igaks juhuks. Arvan, et kui teeolud on paremad (ja suvel nad seda on), võiks järele proovitud kohtades piirkiirusi tõsta küll. Hindan selliseid juhte, kes sõidavad ühtlase tempoga lubatu piirides, ei kihuta meeletult ega ka uinu teel – püüan seda eeskuju järgida.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Arvan, et piirkiiruse tõstmata jätmise on otsustanud spetsialistid ja sellega tuleb nõustuda. Samas on mõnes kohas 110 km/h ikka lubatud, näiteks Harjumaal Tallinna–Tartu maantee alguses.

Liiklejana arvan, et traagilistes õnnetustes mängivad rolli eelkõige vähene juhtimiskogemus ja Eestimaa teed, mis osaliselt on tõesti kiiremaks kui 90 km/h sõitmiseks ebasobilikud.
Eestimaal on aga ka korrastatud teelõike, kus võiks siiski lubada veidi kiiremat sõiduvõimalust kui 90 km/h. Autod on meil ju reeglina võimsad ja tehniliselt korras ning ka liikluskultuuris on juba päris palju euroopalikku viisakust.

Hindan kõrgelt liikluspolitseinikke, kes käituvad viisakalt ja suuremeelselt, tuletades meelde liikluseeskirju, ilma et kohe karistust määraks. See on nii aktsepteeritav ja kaunilt mehine, et kui juht ongi eksinud, siis on tal ikka tükk aega oma eksimuse pärast piinlik. Ise liiklen nii, nagu liikluseeskirjad ette näevad.

Ülo Tulik (IRL): Arvan, et piirkiiruse kaherealistel maanteedel tõstmata jätmise otsustasid inimesed, kes elavad Tallinnas või selle läheduses ja igapäevaselt pikki sõite ei tee või teevad seda autojuhti kasutades. Meie teede olukord on igal aastal märgatavalt paremaks muutunud ja autode turvalisus ning nende juhitavus on samuti ainult paremaks muutunud. Teedel näeb vägagi harva liikumas autosid, mis olid 20 aastat tagasi valdavad – meie idanaabri maalt päritud ja tagasihoidliku turvavarustusega.

Olen seda meelt, et see piirang ei vähenda avariide arvukust ega säästa elusid ja sellise meetme kasutamine on tulutu ettevõtmine. Usun, et selles veendume me kõik ühiselt aasta pärast ja selline piirang kehtib ainult sellel aastal. Ise püüan liikuda kiirusega, mis on liikluseeskirjades sätestatud, aga viimasel ajal olen kasutanud Tallinna sõiduks ka bussi, sest selle piiranguga autoga sõitmisel on ajaline võit minimaalne.

Kalvi Kõva (SDE): Eitamata tõsiasja, et Eestis on liiklusohutusega suuri probleeme, pean maanteeameti otsust halvasti põhjendatuks, mille positiivses mõjus julgen kahelda. Puuduvad ju analüüsid ja ka andmed selle kohta, et varasematel aastatel oleks suvisel ajal ja heade teeolude korral kõnealustel teedel rohkelt liiklusõnnetusi olnud. Pigem on selle sammu puhul tegu asendustegevusega – kuidagi pidi reageerima tänavustele arvukatele traagilistele õnnetustele. Ka on mitmed asjatundjad osutanud sellele, et kiiruse diferentseerimine ja samuti kiiruskaamerad on toonud Eesti teedele suured kiiruse kõikumised. Meie liikluskultuuri aitaks rohkem parandada see, kui politsei oleks teedel ja tänavatel enam kohal. Paraku kuuleme viimasel ajal uudiseid selle kohta, et patrullimist vähendatakse ja et politseiautodesse ei jagu kütust.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.