Antsla noored tegutsevad

Aivar Kroonmäe noortele relvi tutvustamas.	Foto: ERAKOGUÕPPEPÄEVAD • Kui nädalavahetusel puhkavad koolimajad laste suminast, siis Antsla gümnaasiumi koolihoone on siginat-saginat täis ka koolitundidest vabadel päevadel.


9.–10. detsembril pidasid oma õppepäevi Antsla ja Osula noored kotkad ja kodutütred. Külla olid tulnud noored Krabi põhikoolist. Eesmärk oli kahel päeval omandada uusi teadmisi ja oskusi mitmes eri valdkonnas. Sihtgrupiks olid eelkõige need noored, kes on noorteorganisatsiooni töös osalenud veel lühikest aega. Samas polnud unustatud ka nii-öelda „vanu kalu”, kelle esmane ülesanne oli olla väikestele juhendajaks ja toeks.


Viis õpituba


Reedel oli avatud viis erinevat õpituba. Juhan Härra juhendamisel saadi rohkeid teadmisi sõduri varustusest ja üldse koti pakkimisest. Suur oli mõne tüdrukutirtsu üllatus, kui räägiti, et varustus, millega sõdur metsa retkele läheb, kaalub temaga sama palju. Põnev oli oma nägu samasuguseks maskeerida, nagu on sõdurpoistel varitsuse ajal. Isegi magama minnes ei raatsitud värvi maha pesta.


Aivar Kroonmäe läbi viidud õpitoas oli võimalik tutvuda mitmete erinevate relvadega, kuulata põnevaid lugusid relvade ajaloost ja nende kasutamisest. See õpituba oli põnev just poistele, sest võimalus oli ju oma silmaga näha ja oma käega katsuda ehtsaid relvi.


Agu Raju, Aivar Mägise ja Toivo Lõhmus viisid läbi õhupüssist laskmise õpituba. Eesmärk oli õppida relva laskmisel õigesti käsitlema ja sellega õigesti sihtima. Nii mõnigi laps sai kirja oma esimese tulemuse õhupüssist laskmisel.


Laste arvates oli tore just see, et juhendajaid oli palju ja kõike selgitati peensusteni, mida ja kuidas midagi teha vaja. Antsla tüdrukud arvasid, et hakkavad tihedamini lasketiirus trenni tegema, sest nüüd teavad nad, mida teha selleks, et märklauale pihta saada.


Peale tõsisemate sõduritegevuste peab iga sõdur ka laulda oskama. Nii õpitigi laulutunnis õpetaja Eda Hirsoni juhendamisel selgeks uus kodutütarde laul. Korrati üle varemõpitud laulusõnu. Poiste arvates oli see õpituba lahe vaheldus mehiste tegevuste kõrval ja nad soovisid, et järgmisel korral õpitaks selgeks mõni „Noorte Kotkaste” laul.


Kindasti ei saa ühtegi õppepäeva mööda saata ilma kokakunsti saladusi omandamata. Sel korral õpiti kokanduse tunnis kodutütar Anna-Liisa Mandli juhendamisel õunakooki valmistama. Küll oli raske munavalgeid kollastest eraldada! Lihtsana tunduv õunte puhastamine ja tükeldamine osutus mõnele lapsele samuti tõeliselt raskeks. Lõpuks tuli ka töölaud enda järelt ära koristada. Vaatamata kõigele valmisid koogid kenasti ja koolimaja täitus magusa koogilõhnaga.


Ka sportikke tegevusi oli palju


Lisaks töötubades tarkuse omandamisele sai proovile panna ka oma sportlikud oskused. Krabi noorte juhendamisel viidi läbi rahvastepallivõistlused. Nii mõnigi noorkotkas pakkus silmailu oma vapustavalt hea pallipüüdmise oskusega. Iga võistlus tekitas hasarti, kuid selle käigus ei unustatud oma kaaslast.


Märkamatult saabus südaöö, aga laste tegutsemishimu oli lõputu. Nende üllatus oli suur, kui öörahu asemel kutsus kodutütar Maret Mägise lapsi hoopis ööorienteerumisest osa võtma. Pimedas koolimajas oli vaja majaplaani järgi taskulampide valguses üles leida peidetud laused. Iga ülesleitud õige lause andis võistkonnale punkti. Kui aga võistkond oskas selle lause õigesti ka lõpetada, oli võimalus teenida lisapunkt. Seega oli vaja omada teadmisi, mida õpiti piirkondlikus laagris, mis toimus samuti Antsla gümnaasiumis 18.–19. novembril. Nii võiski juhtuda, et võistkond, kes lõpetas küll hiljem, aga teadis rohkem õigeid vastuseid, oli võidumees.


Seljataga oli väsitav, kuid tegus päev, aga laste arvates oleks võinud öörahu vahele jätta. Midagi polnud teha, kell näitas juba teist öötundi ning laupäevane õppepäev vajas puhanud mõistust ja keha. Seega kuulutati välja üldine öörahu, mis murdis kangemad sellid alles varajastel hommikutundidel.


Laupäeval hakati pärast kosutavat hommikusööki Kalev Kleinerti ja Toivo Lõhmuse abil maastikul orienteerumise põhitõdesid omandama. Tuli selgeks saada kompassi kasutamine ja kaardi lugemine, et õpitud oskusi hiljem maastikul kasutada. Kui teooria omandatud, mindi oskusi praktikasse viima Antsla piirkonda ülesseatud rajale. Noored, kes olid varem juba orienteerumisega kokku puutunud, läksid oma oskusi iseseisvalt proovile panema.

Esmakursuslased aga tegid seda koos oma juhendajatega, et rajal olles tekkinud küsimustele või probleemidele koheselt vastus saada.


Iga hea asi saab kord otsa ja nii ka seekordne õppepäev. Antsla ja Osula noored tõdesid, et õppepäevad on lahedad ja et neid võiks tihedamini korraldada, sest tore on koos tegutseda ning uusi teadmisi omandada. Ja mis kõige olulisem – seda sai koos sõpradega üksteisest hoolivas seltskonnas teha! Keegi ei jäänud tegevustest kõrvale, suurem aitas väiksemat, keegi ei arvustanud kellegi teise mitteoskamist, vaid innustas hoopis uuesti proovima. Kindlasti annab innustust Antsla noorkotkastele ja kodutütardele ka sel aastal saadud kolmanda koha karikas koolidevahelises arvestuses. Seega – uuel aastal uue hooga ja edasi veel paremate tulemuste nimel!