ARVAMUS

JUHTKIRI Oi kui palju töökaid ülipensionäre!

Asjatult otsime oma tuttavate hulgast neid veel elus eestlasi, kel väga korralik pension ja jätkub tervist mitmetuhandese palga eest tööl käia.

Neid erikindlustatuid on laias laastus kahte sorti: osa riigikogus ja osa, kes avalikkuse tähelepanu väldivad, sest karjäär algas usinalt Nõukogude võimu teenides. Enamik istub riigikogus. Õiguskantsleril oleks aeg see muudetud tulumaksuseaduse riigikogus läbihääletamise teema läbi hekseldada: kas Eesti kodanikke koheldakse võrdselt ja kas lugupeetud hääletajad kätt tõstes oma tengelpunga peale ei mõelnud. Mõned tegid kindlasti seda, mille eest näiteks Tartu vallavanem trellide taha pandi. Või jätkub ikka veel laulva revolutsiooni kokkade ja staabikirjutajate poputamine.

JUHTKIRI Avalik kiri sisemisele toriseja-päkapikule

Tulemas on aeg, mil me peatume hetkeks, et mõelda minevikule ja tulevikule. Loodus on ka seatud nii, et loodame sel ajal laia räitsakate sadu ja lumevaipa, mis annab ümbritsevale puhta ja korrastatud väljanägemise.

Päkapikud on ilus väljamõeldis, kuid praegu levitatakse Eestis palju ilusamaid ja usutavamaid müüte. Need, kes tahavad, usuvad.

Sellega, et kaubandus kasutab jõuluaega ära, oleme harjunud. Lõppev aasta tõi aga uue kogemuse. Rakvere lihakombinaadi töövõtjate ja -andjate vahelist vastuolu ei suutnud EV lahendada. Riiklik lepitaja ja ametiühingute keskliit pingutasid pikalt, et meil verivorst ikka laual oleks. Et tööstus saaks aastavahetust kui oma toodangu tippaega kindla peale ära kasutada, kuulutas ametiühingute keskliit välja jõulurahu.

Paljudes äratas pahameelt jõulude eel esimest korda välja öeldud Eesti tankide soetamise plaan. Kas on põhjust jalgu trampida ja vana head nõukaaega idealiseerida? Tollal tehti selliseid soetusi ju rahvale teatamata. Sama asi ootamatute reservõppustega – peaasi, et me teeksime endale selgeks, mida meil kaitsta on.

Korruptante ja suurvargaid lasti tollal küll maha väga ebasanitaarselt – otsmikku ei määritud briljantrohelisega isegi mitte jõulude eel. Mitte keegi ei torisenud nii julma tegevuse üle. Vanglas eurotingimusi vabade arvelt ei loodud. Kole aeg!

Pudel laual. Ei lõppe hala selle ümber, et napsu järele peab Lätti sõitma. Ja nüüd peidetakse siinsetes poodides pudelid üldse ära, et äkki läheb meelest ...

Küsige oma isadelt ja vanaisadelt, mitu pudelit viina sai pool sajandit tagasi lubada oma päevapalga eest. Kas kaks või kolm? Aga nüüd? Nüüd on pisut teisiti, kuid siis sai toidu lauale tegelikult taararaha eest. Valikuvabadus.

Räägitakse, et ilusal nõukaajal jagatud kortereid tasuta. Jagati. Aga miskipärast ehitasid paljud eestlased endale eramu. Muide, polnud mingit pangalaenuvõimalust ja 1960. aastateni ei makstud kolhoosides rahapalkagi. See tähendas, et peale ametliku tööaja liigutati end millegi nimel, mida me praegu mõista ei taha. Ehk tasuks mõtiskleda, enne kui rusikas lauale verivorstikausi kõrvale lajatada?

Ehk tasub oma suguvõsa vanemate inimeste käest uurida ja õppida. Jõulud on selleks sobiv aeg.