ARVAMUS

JUHTKIRI Maailm muutub iga päev, üsna palju ning igas valdkonnas. Kui aastaid tagasi saadeti teineteisele postkaarte ja kirju, siis nüüd on see harva esinev nähtus. Tänapäeval saadetakse iseendile pakke, just nagu Muhv kunagi kirjadega tegi. Kunagi ei tulnud selle pealegi, et iseendale pakk tellida. Heal juhul saadetigi postkaart, kui tõesti sooviti postkastist midagi omanimelist leida ja kui ei olnud parasjagu sellist luksust, et leiduks lähedane või sõber, kes postkaardi teisest linnast või vähemalt teisest linna otsast teele paneks.

Pakkide väljastamise arv tõusis möödunud aastal rekordtasemele, Omniva väljastas lausa 11,4 miljonit pakki, millest üle poole olid pärit kaugemalt. Inimesed armastavad võimalusi ära kasutada ning nii meelitavad soodsam hind ja ostumugavus välismaistest e-kaubamajadest head ja paremat kokku ostma. 2018. aastal vahendas Omniva tervelt 66 protsenti rohkem koduturupakke.

Kindlasti ei ole lihtsa eestlase eesmärk koduseid e-kaubamaju boikoteerida ning meelega välja suretada, kuid kui kõige elementaarsema ning tavalisema hiina vidina eest peab koduturul maksma mitu korda või lausa kümneid kordi rohkem kui kaugel maal, siis võtab inimene asja ikka mõistusega ja keeldub kodumaiseid ärisid oma heategevusega toetamast. Ei loe ka see, et võõralt maalt saabub pakk teinekord mitu korda kauem või kaob sootuks.

Kui asi aga liiga lihtsaks, soodsaks ning mugavaks kipub minema, siis on tarvidus uute reeglite järele. Nii on ka uuest aastast tarvis hoolega järele mõelda, mida väljaspoolt suurt ja kaunist Euroopa Liitu tellida. Kui praegu ei pea mõtlema mõneeurost mobiiltelefoniümbist või muud eluks vajalikku prahti tellides, kuidas see vidin kätte saada, siis järgmisest aastast on tarvis ära deklareerida iga pisemgi juuksenõel olenemata selle hinnast.

Et asi ülemäära keeruliseks ei kisuks, siis ulatab Omniva oma mitmekülgse abistava käe, et kõik vajalikud dokumendid täidetud saaks ja aus kaup ausal moel saajani jõuaks. Ausa abi eest on tarvis muidugi maksta ka ausat hinda, sest tasuta lõunaid ei ole olemas.

JUHTKIRI Inimeste teadlikkuse tõstmiseks käivitatakse mitmesuguseid kampaaniaid. Peale selle levitatakse informatsiooni sotsiaalmeediakanalite kaudu. Kõike selleks, et rahvast ei oleks võimalik mingil moel lollitada või petta. Rahapettused on igapäevane kuuldus. Kuigi on juba levinud tõsiasi, et igasugustest internetiinvesteerijatest on mõistlik kauge kaarega mööda käia, komistatakse ikka teinekord isegi mitu korda sama reha otsa.

Petetakse ka teisiti. Praeguses kütusehinna tõusu tempos on ka asjaosalised ise tunnistanud, et selline olukord on paratamatus. Kunagine lihtinimese viimane piir oli maksta kütuseliitri eest kindlasti mitte rohkem kui 1,4 eurot. Nüüd on see piir poolkogemata ületatud. Tõus on tulnud sujuvalt ja tasakesi, hiilinud ligi just nagu petturid ning salaja järk-järgult meie rahakotist kupüüre riisunud. Isegi olles sellisest pettusest teadlikud, ei välista keegi, et mõne aja pärast taas samasse auku ei kukuta. Praegu on kütusehinna tõus paari euroni liitri eest kui utoopia, just nagu oli aegu tagasi 1,4 eurot viimne piir – midagi kauget, kättesaamatut ja võimatut. Nagu muinasjutt.

Kaugelt ligi pressivate petturite eest on võimalik ka pakku saada, iseenese eest ei iialgi. Tänapäeva maailm võimaldab meil elada fassaadi taga ja seda üsna lihtsalt. Siinkohal jaguneb inimkond mitmeks. On need, kes sellist enesepettust tolereerivad, ja mis veelgi hullem, need, kes iseennast petavad, sellest enam arugi saamata. Suur osa maailmast on koondunud interneti nähtamatute seinte vahele. Seal saab aga valida, millist osa elust omaks võtta ja millist mitte. Oma sotsiaalmeediakontodel saame otsustada, millised fotod üles riputatakse ja millised ei. Mil määral reaalsust fototöötlusega pahupidi väänatakse ja mis jäetakse naturaalseks. Mida aeg edasi, seda keerulisemaks muutub otsustamine. Kui on võimalik luua endast ideaalne foto, siis miks peaks üks lihtne inimene loobuma sellest glamuurist. Ilusas sotsiaalmeediaprofiili fassaadis ei ole halba midagi. Kõik on aus ja lihtne, kuniks teistele mulje jätmisest ei saa enesepett.