ARVAMUS

JUHTKIRI Enne vana-aastaõhtu saabumist ja uue vastuvõtmist vaevab paljude kodanike pead mure, mida teha oma üleliigse rahaga. Öeldakse, et pärast jõule saabub masuaeg, ennast on lõhki kulutatud ning alustatakse kokkuhoiupoliitikaga. Siiski on paljudel jaotatud pisku nii, et jaguks veel ka aastavahetuseks. Ei saa ju olla aastavahetuse laud vähem lookas, kui oli jõulupühade ajal ning peale kõige muu on aastavahetus täis rohkem kärtsu, mürtsu ning pidusid.

Mida siis teha selle rahaga, mis kogemata kombel on jõuludest üle jäänud? Paljud inimesed lasevad selle konkreetselt vastu taevast. Ilutulestikud on ühest küljest kogunud aina rohkem populaarsust, kuid teisalt kutsuvad aktivistid üles keelustama uusaastaööl ilutulestiku laskmist. Võru linn omalt poolt juba mitmendat aastat ilutulestikku vastu taevast ei lase. Küll aga on lubatud seda teha soovijatel ja üle Võru kaigub alati uusaastaööl paras mürin. Lemmikloomaaktivistid, kes koerte ja kasside kõrvade olukorra pärast muret tunnevad, ei saa taotleda siin ka selle keelustamist, sest meie kiisud ning kutsud on ju tegelikult dresseeritud kõrvadega. Ei ole harv juhus, pigem sage, mil üle Võrumaa kaiguvad Nursipalu harjutusväljaku kõmatused ja mütsud. Vahel kurdeti, et koguni Põlvamaale välja.

Ühest küljest on hea, et meie loomad on saanud aastaringse koolituse, nii ei pea taotlema Võrumaa aastavahetust ilma värvilise taeva ning kärtsu ja mürtsuta. Teisest küljest jääb oht, et kui raha ei lasta otseselt vastu taevast, siis kulutatakse see poolkogemata peomeeleolus tühjatähja peale, mis sisuliselt tähendab sama – vastu taevast.

Seetõttu on nii mõnedki organisatsioonid teinud annetuskampaaniaid, et just ilutulestikule planeeritud raha kulutataks millegi vajaliku toetamiseks või soetamiseks. Sellised kampaaniad on pigem arukad kui arulagedad, kuid paadunud raha vastu taevast laskjaid see siiski ümber ei kasvata.

Tähtsaim on, et vana aasta viimased päevad mööduks rahus ning arukuses, siis on suurem lootus, et pärast uue aasta algust ei pea vastu taevast laskmisi kahetsema.

JUHTKIRI Eelseisev jõulunädal manitseb olema eriti viks, viisakas, rahulik ning heatahtlik. Üks endast lugupidav inimene proovib neid kriteeriumeid järgida aasta ringi. Teinekord tuleb isegi välja. Kuigi jõule peetakse rahuajaks, siis ei ole kellelegi uudis, et sageli kasvab korrakaitsjatel ning päästjatel hoopis neil punastel kalendripäevil väljakutsete arv.

Pikk puhkus kipub eestlase natuke ogaraks ajama, sest ei suudeta ära imestada, kuidas tervelt kolm järjestikust pühapäeva rivis seisab. Eks terve kalendriaasta juba dresseeritakse. Esialgu iseseisvuspäev, mis annab ühe päevaga õrnalt puhkepäeva meki, seejärel võidupüha, kus juba kaks punast numbrit reas, sekka mõni üksik pidupäev veel, et agar eestlane mitmepäevase puhkamisega liialt ei harjuks. Siis ongi käes jõulud, mis niidavad ka kõige nobedamad ja sunnivad kolmel kalendripäeval pidusööki ja -jooki nautima.

Pärast pikki jõulupühi on õnneks toibumiseks antud 1. jaanuar, mis vaikselt tagasi töörutiini aitab harjutada. Selle jaoks, et punased pühad end kurbade sündmustega meenutama ei jääks, saab igaüks ise palju ära teha. Kuigi õnnetus ei hüüa tulles, pole ettevaatus iial liiast. Natuke krutskeid on siiski pühade ajal lubatud ning päris joone järgi ja nööri mööda ei maksa ka astuda. Eestlane kipub kahjuks selle koha pealt natuke äärmuslik olema. Olgu kõik või mitte midagi, vahepealset halli ala siinmail tavaliselt ei leia. On ju eestlaste lemmikvärvidki võrdlemisi konkreetsed: sinine, roheline ja must, ei mingit halli. Sinist värvi peab uuringu kohaselt oma lemmikuks lausa 22 protsenti, ilmselt seetõttu, et selle värviga algab ka mõnedel tähtpäevadel vardas lehviv lipp.

Pärast pikki pühi saab teha kokkuvõtteid, kas korrakaitsjate tööd suurendati või lasti ka neil väikestviisi pühi pidada. Ennustamine on siinkohal tänamatu töö ja seda, kuidas seekordsed pühad mööduvad, näitab ainult aeg. Tervitatav oleks, kui peale politseinike ei pea selgeltnägijate suuri abivägesid kasutama mõne jõulumüsteeriumi lahendamiseks, kes siis seda saladust enam vaka all hoida suudab.