ARVAMUS

Võrumaal 35 861 elanikku

Graafika: TOMI SALUVEER

Juhtkiri Valitsuse otsustamatus või õigemini mõne ministri huvid viisid otsuseni korraldada kiirkorras rahvaküsitlus keset kõige magusamat puhkuseaega ja nädala keskel. Tulemused räägivad kõigele vaatamata selget keelt. Küsitluspunktides käinud inimesed olid valitsuse ja asjade sellise seisu üle kurjad. Oli neid, kes ütlesid, et neil on nii villand, et vabalt võiks minna Petseri rajooni koosseisu.

Üleeile õhtul selgus, et setud eelistavad olla Võrumaa koosseisus. Valitsusel ei tohiks olla raske otsustada nii nagu otsustas rahvas. Võru maakonna elanike arv kasvab 2356 inimese võrra ja on nüüd 35 861.

Põlva maavanem oli nii endast väljas, et nimetas riigi ringhäälingus Võrut kehvemaks kui Räpina ja pealegi ei olevatki Võru tõmbekeskus. Võrus elavat 12 000, kuid Põlvas 15 000 inimest. Meie maavanem pidi kolleegi parandama, Põlvas on ikka poole vähem inimesi, kõigest 6000. Üks maavanem peaks oma maakonda paremini tundma, kuid eks valimiseelne palavik paneb faktidega vassima ja naabreid halvustama. Täna jääb valimisteni juba vähem kui sada päeva.

Kurb on see, et haldusreform on muutunud juhitamatuks ning jõudnud kohtusaalidesse. See vajutab ebamäärasuse pitseri 15. oktoobril toimuvatele valimistele. Võib karta, et ees on palju valijatega manipuleerimist ja tühjade lubaduste andmist. Riigi suutmatus reformi sujuvalt suunata on viinud selleni, et paljudes kohtades ei tea valijad, kuhu esindaja valitakse ning valimistel kandideerija ei tea, millist omavalitsust ta valituks osutudes juhtima asub. Kes on selles süüdi?

Muide, täpselt kuu aja pärast, 15. augustil algab kandidaatide registreerimiseks esitamine.

E-vaimust vaevatud valimised

USAs kuulutatakse häälekalt, et vene häkkerid sekkusid Trumpi presidendiks valimisse. Ametlik Venemaa väidab, et seda ei tehtud. Huvitav on tõsiasi, et kumbki pool ei eita sellise sekkumise võimalikkust. Seda, kui palju võidavad sekkumisest e-valimistesse nutika Eesti tipppoliitikud ja nendelt valimistelt teenivad IT-gurud, teisele Eestile ei räägita. Huvitav on ka see, et muidu e-valimiste vastu olnud Keskerakond on valitsuserakonnaks saades selles küsimuses vait nagu kult rukkis.

Meie eesistumine euroliidus meenutab herpesehaige suudlemist – selge on, et terrorioht tõuseb mitu korda. Ei kujuta ette, kuidas varjab siin end mõni tõmmu habemik. Pole meie linnades ju moslemite kvartaleid ega jää püsima isegi ametlikult toodud pagulased. Löök tuleb tõenäoliselt vallas, milles Eesti mõõdutundetult enesekiitusega tegeleb – IT. Serjoža-viirus räsis paljusid firmasid. Telekomifirmade vastava ala spetsidel olid käed-jalad ja pead jupp aega tööd täis. Tegu olla lohakalt kirjutatud pahavaraga. Ilmselt tuleb uus üritamine tõsisem. Kas saadakse hakkama?

Trump lubas G 20 kohtumisel Hamburgis Putiniga küberturvalisuse küsimustes igatahes koostööd teha. Oht on seega tõsine Kui meie e-valimistesse otse ei sekkuta, tuleb üks suur valijate teadvusega manipuleerimine nagunii. Seda, kuidas hullumajad, hooldekodud ja sugulased hääletama panna, näitasid meile kohalikud erakondade jupijumalad juba eelmiste riigikogu valimiste ajal. Võitlus valija teadvuse eest on juba alanud. Tõe pähe pakutav kompra on selle tunnistuseks.

Võrus on ühel seltskonnal õnnestunud valimisvankri ette rakendada blogi, kusjuures nii õnnestunult, et kohalikke pisiasju kajastab ka peavoolumeedia. Mõistlikum oleks, kui valimised ja titetegu jääksid väljaspoole internetti.

Mingi aktivisti köögis ei saada iialgi kontrolliga niikaugele kui päris valimisjaoskonnas. Pärast omavalitsusreformi on muidugi valitavaid vähem ja jaoskond kaugemal, kuid ka valija vastutus suurem ... Pudel köögilaua nurgal kui valimisargument tuleks unustada.