ARVAMUS

JUHTKIRI Öeldakse, et inimvõimetel on piirid, kuid elu õppetundide kohaselt kipuvad need kaunis elastsed olema. Inimkonnale tundub iga järgnev samm talumatu ja et kohe on lõpp, kuid kriitilisest seisust välja sipeldes harjutakse olukorraga ning seatakse ümber oma eesmärgid ja käitumisviisid. Ka praeguses eriolukorras kohanetakse aina rohkem. Kui veel mõni kuu tagasi ei kujutatud ettegi, et grillihooaeg tuleb sõprade ja tuttavateta avada, siis nüüd on enamik kohusetundlikke kodanikke selle ainuvõimalikuks viisiks lugenud.

Sama kehtib suures osas ka töötajate ja tööandjate suhetes. Eriolukord ja kriis on ikka see koht, kus mõlemad pooled peaksid poolele teele vastu tulema. Sageli kehtib aga ka kriisiolukorras vana tõde: tugevam jääb ellu. Nii on osad seigad ka kriisis selgusetud ja paratamatud, kuigi nüüdses olukorras ei ole asi pisikestes nüanssides, vaid tõsistes kaotustes. Mäng ei käi mitte kiusu ja jonni peale, vaid panused on tarvis teha hulga kõrgemalt. Mängus on paremal juhul elatise teenimine ja kehvemal juhul käib mäng elu ja surma peale. Ka sellisel juhul ei ole võõras tulemus, et tugevam jääb ellu.

Tugevuse kipub ühiskonnas määrama võim. Ka võimu on mitmesugust. On välja teenitud ja kätte antud võim. Mõlemal juhul oleks arukas seda targasti kasutada. Kahjuks on eestlane iga päevaga aina karastunum ja jääbki mulje, et inimvõimetel ei ole piire, ja et kel võim, see saab pigistada. Inimvõimete piirid on küll hägustumas, kuid õnneks seda teravamalt joonistuvad välja ühiskonna omad. Kus inimene ise enam ei oska piire seada, seal tuleb saatus vahele.

Nii mõnedegi analüüside kohaselt on ka praegune koroonakriis maailma vallutanud selleks, et teadvustada inimesele sellest, kui üle piiri on mindud tarbimise ja orav rattas meetodil jooksmisega.

Tark on see, kes tabab olukorra tõsiduse ära enne, kui ühiskond ette jõuab ja endale kasulikus suunas korrektuure vedama hakkab. Võimu ja tarkuse vahele kahjuks siin maailmas veel võrdusmärki joonistada ei saa. Seniks, kuniks nii on, on tarvis ühiskonnal ise korrektuuridega jätkata.

JUHTKIRI Iga asja lõpp on millegi uue algus. Need, kes käed rüpes istuma jäävad, on määratud kindlale hukule. Kui veel kuu aega tagasi oli e-pood miski, mis andis küll kauplejale lisaväärtuse, kuid ei olnud kohustuslik, siis nüüdseks on vaid mõned nädalad viinud meid aega, kus e-pood on saanud endale esikoha kaubanduses, jättes tavapoed seljataha.

Mitmegi ennustuse ja analüüsi kohaselt on just e-kaubandus see, mis suudab veel viimsedki majanduse riismed päästa. Selles osas ollakse ka muidugi natukene eelarvamuslikud, kuid kuna muid ja paremaid variante silmapiiril ei terenda, siis on see ainus, millest kinni haakida.

Üleüldises mõttes on siiski märtsikuus ka e-kaubanduse mahud kuue protsendi võrra kahanenud, kuid vaid nendes valdkondades, kus see sellisel kriisiajal on möödapääsmatu. Kahanesid reisimise, majutuse ja turismiteenustega seotud e-maksed. Ilmaasjata ei pea majutusasutuste omanikud eelmist kriisi õnneajaks, mil majutusasutuste täituvus langes 30 protsendini võrreldes praeguse järsult nulli põrutamisega.

Ükski tõus ja ka ükski langus ei saa kesta igavesti. Nii on praeguseks näiteks tõusuteel söögikohtade, väärtpaberite ja kodusisustusega seotud teenuste e-maksed. Enne õhtut siiski hõisata ei maksaks, sest kuigi algus on olnud järsk, on see ju alles algus.

E-kaubandusele ei ole tõuget andnud mitte ainult kriis. Kasvutrend oli e-ostlemisel juba ennegi selgelt märgatav, mil võrreldes 2017. aastaga oli 2019. aastal e-maksete kasvuks lausa üle 50 protsendi. Tundub, et sellest oli vähe, sest kriisitõuge paneb sundolukorda ka need ettevõtted, kes siiani on e-poe rajamist iga päev edasi lükanud, tuues vabanduseks küll piisavate vahendite puudumise või lihtsalt ajanappuse asjaga sügavamalt tegelemiseks. E-ellujääjaid soosivad ka allahindlused, sest pärast paari kolistatud ämbrit, mis kaasnesid kaupluste lakke tõmmatud soodustusprotsentidega, võetakse edaspidi sooja sõnaga vastu ainult e-kaupluste allahindlused. Peale selle tundub üleüldse tabu hoida lahti tavakauplust, mis parasjagu ei paku klientidele midagi eluks hädavajalikku.