EESTI ELU
Urvaste kalmistult läbi viival kesksel teerajal avati kolmapäeva õhtul 15 lambiga välivalgustus, mis laseb nüüd ka pimedas vaevata omaste kalmul käia, kuid samas tõstatas see külas ühtlasi küsimuse, kas lisanduv elektrikulu pole praegu liigne raiskamine, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.
"Valgustus on rajatud selle mõttega, et inimesed ei tule alati valgel ajal kalmistule, vaid pärast tööd, pimedal ajal," ütles Urvaste kalmistut haldava Urvaste Püha Urbanuse koguduse õpetaja Üllar Salumets. Pühade ajal on tema sõnul surnuaial palju valgust andvaid küünlaid, kuid argipäeval neid kuigi palju pole. "Nüüd põlevad siin õhtul kella 12-ni lambid," lisas Salumets.
Urvaste kalmistul hingedepäeva õhtul kella 17 ajal väikses seltskonnas pidulikult sisse lülitatud valgustus aitab pimedas kõndida läbi surnuaia, selle väravast teises otsas oleva kabelini. Tervet surnuaeda valgustid küll ära ei kata, kuid heidavad valgust küllalt kaugele, et pimedas haudade vahel astudes kalmudele mitte peale astuda ega komistada.
"Arvatakse, et nekropol peaks olema pime, aga see ei pea nii olema," sõnas avamisel viibinud Karula koguduse õpetaja Enno Tanilas.
Kuid on ka teistmoodi arvamusi. "Kui see valgustus oleks viis aastat tagasi tehtud, poleks ma sellele tähelepanugi pööranud, aga praegu, kui on kliima soojenemine ja Ukrainas inimesed elektrita, siis kas jumal seda ikka tahab, et me surnutele laseme elektrivalgust paista," rääkis Kirikuküla elanik Mariina Kõller. "Terve mõistus keeldub uskumast."
"Olen lapsest saadik kalmistul käinud ja valgustuse puudumine ei olnud kogukonnas probleem," jätkas Kõller. "Olen käinud palju öösel, sest mida on surnuaias karta? Meil on suur kirik, mida ei valgustata, sest selle eest ei jõua kogudus maksta."
Urvaste kihelkonnakalmistu pühitseti aastal 1772. Selle pindala on 5,2 hektarit.
Novembrikuus on kütteperiood täies hoos. Keskkonnaministeerium soovib juhtida elanike tähelepanu, kui olulised on õiged kütmisvõtted nii inimese tervisele, keskkonnale kui ka ahjuomanike rahakotile.
Õigete kütmisvõtete kasutamine on vajalik selleks, et ahjukütmise mõju õhukvaliteedile ja inimese tervisele oleks võimalikult väike.
Arvatakse, et niiskete puude kasutamisel on ainukeseks probleemiks nende halvem süttimine. Märja puiduga küttes rikutakse oma küttekollet ja korstent ning õhku eraldub oluliselt rohkem saasteaineid. Lisaks on märja puidu kütteväärtus mitu korda väiksem.
Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Kaidi Kiili sõnul ei teagi inimesed tihti, et teevad ahju, kaminasse või pliidi alla tuld tehes midagi valesti. „Õige tuletegemisega saab igaüks anda panuse parema õhukvaliteedi heaks. Kõige olulisem on kasutada vaid kuiva puitu, süüdata tuli pealtpoolt ning kütteseadmeid tuleks regulaarselt hooldada,“ ütles Kiil.
Paljudes tekitab hämmingut soovitus süüdata tuli pealtpoolt. Kui aga nii toimida, liigub tuli ülalt alla ning põlemisprotsess saab alata stabiilsemalt ning tekkivate saasteainete heitkogused on oluliselt madalamad ja kütmisest saadav kasutegur palju suurem.
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ahjulaboris on katsetega tõestatud, et niisket halupuitu kuiva asemel kasutades on peenosakeste heitkogused üle kahe korra kõrgemad. “Otseselt vähki tekitavate ühendite osas on heitkoguste erinevused niisket puitu kasutades veelgi suuremad, olles kohati isegi kuni kümme korda kõrgemad,” lausus Kiil.
Jätkuvalt vajab ülekordamist, et prügi põletamisega seatakse ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervis. „Koduses majapidamises jäätmete põletamisega tekkivate ohtlike ainete heitkogused on märkimisväärsed. Jäätmete põletamisel tekkivad ühendid on ohtlikud päris mitmel põhjusel: ohtlikud ühendid on püsivad, toksilised ning kogunevad organismides ja toiduahelates. Ahjus moodustub prügi põletamisel eralduv tahmakiht, mis vähendab ahju tööiga ja kütte efektiivsust,“ märkis Kiil.
Vähemalt kord aastas tuleks lasta korstnapühkijal puhastada korsten ja küttekolded. Ahju ja selle lõõristiku korrashoid tagab piisava tõmbe, mis mõjutab otseselt põlemisprotsessi. Kui kütmise ajal tuleb korstnast valget suitsu, on kütmisega kõik korras.
Lisaks, ära kütmisega üle pinguta - Kas teadsid, et ahi hakkab sooja andma alles mõne aja pärast? Väldi liigkütmist, sest see võib lõhkuda küttekollet ja põhjustada tahmapõlengu.
Ahjuomanikele kasulikke nõuandeid saab vaadata ja meelde tuletada kodulehelt: www.kutaoigesti.ee.
- President Alar Karis: politsei on liiga õhukeseks hööveldatud
- Kaitseväe plaanid külvavad hirmu kodust ilma jääda
- Kampaania julgustab inimesi teatama ravimite kõrvaltoimest
- Pensioniealiste inimeste maksuvaba tulu tõuseb 704 euroni
- Eesti Energia alustas väikeettevõtele universaalteenuse pakkumist
- Peretoetuste rahvaalgatus kogus üle 8000 allkirja
- Eestis tõusis seksuaalse enesemääramise eapiiri 16. eluaastale
- Eestis on tekkinud raadioside teemal huvitav olukord
- Loomakaitse selts julgustab varjupaikadest eakaid loomi võtma
- Kolmandik inimesi kulutab jõulukinkidele sama palju kui mullu
- Nooremaealistel esineb insulti harvem kui kolme aastakümne eest
- Sigade tapmine vähenes septembris aastaga 10,7 protsenti
- EL kaotas kümne aastaga kliimamuutuste tõttu 145 miljardit
- Mullu Eestis kalapüük vastupidiselt üleilmsele trendile vähenes
- Eesti maa uus väärtus on 32,5 miljardit eurot
- Eesti läheb ööl vastu pühapäeva üle talveajale
- PTA leidis Põlvamaal sigade Aafrika katku viirust
- Küberründed eestlaste vastu on koroonakriisi algusest kasvanud
- Tõelist külma ennustatakse novembri teiseks pooleks
- Setomaa tahab 3 miljoni euroga remontida Värska Gümnaasiumi
- 2021. aasta kinokülastuste arv oli viimase 16 aasta madalaim
- Olukord mängutubades on paranenud
- Pakendid muutuvad salaja väiksemaks ja vorstist kaob liha
- Tööõnnetuste tõttu väheneb väärtuslike töötajate hulk
- Toimetulekutoetusi on sel aastal välja makstud 27 miljoni euro eest
- Uus sanktsioonipakett tuleb venitusteta jõustada
- VIDEO Jõulumargid tähistavad 30 aasta möödumist esimesest jõulumargist
- Perehüvitiste seaduseelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise
- Haiguslehele jäämine võib minna inimesele peagi kallimaks
- Haiglaravil on 224 koroonaviirusega nakatunud patsienti
- Ajateenistusse kutsute arv suureneb lähiaastatel nelja tuhandeni
- Eestis registreeriti septembris 1010 sündi
- Ravimiamet: jooditablettide võtmine ei ole jätkuvalt vajalik
- Koroonaviirusega nakatumise tabeli tipus on Võrumaa
- Haage investeerib 10 mijonit eurot tootmise laiendamiseks
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Korstnapühkija hoiatab: ohtu seavad end need, kes on juba aastaid kütnud!">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Jürmo Piberman on töötanud korstnapühkijana 11 aastat ning näinud korstnaid, mille seisukord on uskumatult halb. Usutluses rääkis ta, millised valed kütmisharjumused on inimestele vanast ajast sisse juurdunud ning mida ta neile soovitab.
Kui tihe töögraafik teil on?
See oleneb hooajast. Inimesed on harjunud mõtlema kütteseadmete puhastamisele enne kütteperioodi algust ehk sügiseti. Kuna mul on palju püsikliente, siis on töö aasta suhtes üsna võrdselt jaotunud – olen õpetanud inimesi, et korsten tuleks üle vaadata korra aastas. Samas on ooteaeg ikkagi sügiseti paar kuud, kevadel kuu aega.
Kui kaua olete korstnapühkijana töötanud ja kus peamiselt tegutsete?
Hetkel jookseb 11. aasta – alustasin 2012. Tegutsen Harjumaal.
Kui tihti näete väga halvas või ohtlikus seisus korstnaid?
Kuna minu kliendibaas on püsiv – 70–80% inimestest on mind ka varem kutsunud, siis on neil kütteseadmetega hästi. Aastas näen kokku 30 kuni 40 ohtlikku kütteseadet. Seal mängivad rolli erinevad tegurid.
Mis võib inimesele ohtu kujutada?