EESTI ELU
Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8 protsenti ja absoluutses vaesuses 1,4 protsenti Eesti elanikkonnast, kusjuures võrreldes 2020. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,2 protsenti ja vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8 protsenti.
Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo sõnul näitab suhteline vaesus sissetulekute ebavõrdust riigis. "Suhtelises vaesuses elas mullu ligi 301 100 inimest, mida on ligi 30 300 võrra rohkem kui 2020. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli väiksem kui 763 eurot," selgitas Müürsoo pressiteates.
Suhtelise vaesuse määr oli läbi aastate kõrgeim ja kasvas eelkõige vanemaealiste arvelt, seevastu lastega peredes see vähenes. "Üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusegrupis koges suhtelist vaesust 82,8 protsenti elanikest, mis on 4,7 protsenti rohkem kui aasta varem. Mõjuriks on suuresti keskmine vanaduspensioni suurus, mis jääb alla suhtelise vaesuse piiri. Veel näeme, et suhtelist vaesust kogeb pea iga kolmas üksikvanem. Nende sissetulekud pole kasvanud nii hoogsalt kui näiteks kahe vanemaga perede puhul," nentis Müürsoo.
Kõige kõrgem oli suhtelise vaesuse määr 38,3 protsenti Ida-Viru, 31,6 protsenti Hiiu ja 31,2 protsenti Võru maakonnas, kõige madalam 18,1 protsenti Harju, 18,9 protsenti Järva ja 20,9 protsenti Tartu maakonnas. Suhteline vaesus tõusis enim, 7,7 protsenti, Viljandimaal, järgnesid 6,9 protsendiga Ida-Virumaa ja 6,6 protsendiga Hiiumaa. Näitaja langes aga kõige rohkem Järvamaal, Valgamaal ja Pärnumaal, 3,8, 2,9 ja 1,4 protsenti.
Erinevalt suhtelisest vaesusest näitab absoluutne vaesus, kui suur osa ühiskonnast ei ole võimeline end ära elatama. "Absoluutses vaesuses elas 2021. aastal ligi 18 000 inimest, mida on 10 700 võrra vähem kui sellest varasemal aastal. Absoluutses vaesuses elavate inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli väiksem kui 234 eurot," märkis Müürsoo.
Absoluutne vaesus oli suurim alla 65-aastaste üksi elavate inimeste ja üksikvanemate seas, 5,5 ja 4,2 protsenti. Vanusrühmiti oli absoluutne vaesus kõrgeim 18–24-aastaste hulgas, ulatudes 2,6 protsendini.
Ilmajäetuses elavaid inimesi ehk neid, kes ei saa endale mitmeid ühiskonnas levinud hüvesid lubada, oli 2022. aastal veidi enam kui eelneval aastal – ilmajäetust koges 7 protsenti Eesti elanikkonnast ehk 92 100 inimest. Kõige rohkem tajuvad ilmajäetust 65-aastased ja vanemad elanikud – 10,6 protsenti –, kõige vähem ehk 3,9 protsenti aga 18–24-aastased. Aastaga oli kõige rohkem suurenenud ilmajäetust kogevate 65-aastaste ja vanemate ning laste hulk.
Hinnangud põhinevad 2022. aasta Eesti sotsiaaluuringu andmetel, milles osales 5735 leibkonda.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on esmaspäevase seisuga Ukraina sõja eest Eestisse põgenenud inimestest 61 497 öelnud, et soovivad jääda Eestisse, see arv ei pruugi aga tegeliku Eestis viibivate põgenike arvuga kokku langeda.
Küsitluste järgi soovib 81 protsenti põgenikest Ukrainasse naasta, kuid mitte lähema kolme kuu jooksul, märkis Riisalo esmaspäevasel riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil.
22 768 ehk 37 protsenti põgenikest on ilma ajutise kaitseta. "Need on inimesed, kes saavad ise hakkama, kes ei vaja Eesti riigi abi ja tuge," selgitas ta. Ajutise kaitse on saanud 38 729 inimest, mis on 63 protsenti kõigist, kes on avaldanud soovi Eestisse jääda.
"Me lõpuni ei kontrolli eriti seda 37 protsenti inimestest, kellel pole ajutist kaitset, kas nad veel füüsiliselt on Eestis. Nad ei ole andmebaasides, kuna pole taodelnud toetusi ega pensioni," nentis minister.
44 protsenti ajutise kaitse all olijatest on Riisalo sõnul teada täpse elukoha aadressiga, 24 protsenti on Eestis registreeritud kohaliku omavalitsuse täpsusega. "Me teame, kus omavalitsuses nad on, kuna nad on seal teenuse saajad, kas siis lapsed on lasteaias või koolis või on nad mõne toetuse või pensioni saajad," selgitas ta.
10 protsenti ajutise kaitse saajatest on Ukraina sissekirjutusega ja 14 protsenti ehk 5493 on selliseid, kelle elukoha kohta riigil andmed puuduvad. 39 inimese puhul on elukohaks registreeritud mõni muu riik.
Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits ütles, et ministeerium tegeleb põgenike elukoha täpse kaardistamisega. "See 14 protsenti – 5493 inimest – on see grupp inimesi, kelle poole me oma teraviku seame, et saada neist ülevaade, kas nad on endiselt Eestis või on nad Eestist lahkunud, mis on nende tegelik elukoht ja muud tegevused. Lisaks igasugustele registripäringutele on kavas ajutise kaitse pikendamisel inimestega näost näkku kohtuda ja kõik sellised asjad välja selgitada, et kus ta elab, miks lapsed ei käi koolis ja kogu muu temaatika juurde, see on üks oluline võtmetegevus, mis meil ees seisab," märkis Miilits.
Ajutise kaitse all olija staatust tuleb pikendada ühe aasta pärast alates selle saamisest.
Siseministeerium prognoosib, et 2023. aasta lõpuks on ajutise kaitse saajaid Eestis umbes 75 000.
- Korstnapühkija hoiatab: ohtu seavad end need, kes on juba aastaid kütnud!
- Urvastes tõi kalmistu valgustus külasse vaidluse
- Õigesti ahju küttes säästad raha ja tervist!
- President Alar Karis: politsei on liiga õhukeseks hööveldatud
- Kaitseväe plaanid külvavad hirmu kodust ilma jääda
- Kampaania julgustab inimesi teatama ravimite kõrvaltoimest
- Pensioniealiste inimeste maksuvaba tulu tõuseb 704 euroni
- Eesti Energia alustas väikeettevõtele universaalteenuse pakkumist
- Peretoetuste rahvaalgatus kogus üle 8000 allkirja
- Eestis tõusis seksuaalse enesemääramise eapiiri 16. eluaastale
- Eestis on tekkinud raadioside teemal huvitav olukord
- Loomakaitse selts julgustab varjupaikadest eakaid loomi võtma
- Kolmandik inimesi kulutab jõulukinkidele sama palju kui mullu
- Nooremaealistel esineb insulti harvem kui kolme aastakümne eest
- Sigade tapmine vähenes septembris aastaga 10,7 protsenti
- EL kaotas kümne aastaga kliimamuutuste tõttu 145 miljardit
- Mullu Eestis kalapüük vastupidiselt üleilmsele trendile vähenes
- Eesti maa uus väärtus on 32,5 miljardit eurot
- Eesti läheb ööl vastu pühapäeva üle talveajale
- PTA leidis Põlvamaal sigade Aafrika katku viirust
- Küberründed eestlaste vastu on koroonakriisi algusest kasvanud
- Tõelist külma ennustatakse novembri teiseks pooleks
- Setomaa tahab 3 miljoni euroga remontida Värska Gümnaasiumi
- 2021. aasta kinokülastuste arv oli viimase 16 aasta madalaim
- Olukord mängutubades on paranenud
- Pakendid muutuvad salaja väiksemaks ja vorstist kaob liha
- Tööõnnetuste tõttu väheneb väärtuslike töötajate hulk
- Toimetulekutoetusi on sel aastal välja makstud 27 miljoni euro eest
- Uus sanktsioonipakett tuleb venitusteta jõustada
- VIDEO Jõulumargid tähistavad 30 aasta möödumist esimesest jõulumargist
- Perehüvitiste seaduseelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise
- Haiguslehele jäämine võib minna inimesele peagi kallimaks
- Haiglaravil on 224 koroonaviirusega nakatunud patsienti
- Ajateenistusse kutsute arv suureneb lähiaastatel nelja tuhandeni
- Eestis registreeriti septembris 1010 sündi
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Töötajad: teisest päevast haiguse hüvitamine peab jätkuma ">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Teisipäeval kogunenud Ametiühingute Keskliidu juhatus otsustas ühehäälselt toetada kehtiva haiguspäevade hüvitamise korra muutmist alaliseks.
Töötajasõbralikum haigushüvitise maksmine soosib koju jäämist esimeste haigustunnuste ilmnedes, on lühendanud töölt eemal viibimise aega ning kahandanud haigekassa ja tööandjate kulusid. Inimesed on harjunud hoitud eluviisiga ning ootavad, et haigushüvitise kehtiv kord muudetaks uuest aastast püsivaks.