EESTI ELU

Lõhe EKRE-s: pärast valimisi on parteist lahkunud mitmed juhid

EKRE messias väisas Võrut FOTO: Aigar Nagel

Pärast riigikogu valimisi Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE) välja visatud või ise lahkunud kohalikud juhid paljastasid mastaapse tüli erakonnas, mille nahka läks nende hinnangul kaks ringkonnakohta, ning partei jäi nende sõnul ilma pühendunud tulevikutegijatest, kirjutab Postimees. 

«Olen kuulnud, et väga paljud inimesed hääletasid Reformi[erakonna poolt lihtsalt sellepärast, et Helmed ei saaks võimule,» nentis endine EKRE noorteliikumise Sinine Äratus juht Helen Rebane (27), kes pärast kahe mõttekaaslase väljaviskamist koos kaaslastega erakonnast välja astus. «Sisetülid ja see, kui mingid inimesed käivad räuskamas, et see on halb ja too on halb, ära teda vali – ilmselgelt valijad mõtlevad, et kui nad ei saa omavahel läbi, miks peaksin neid toetama?»

«Usun, et Indreku (Põlvas kohalikel valimistel 498 häält saanud Indrek Käo – Postimees.) riigikogu kandidaatide nimekirjast väljajätmise tõttu kaotasime ühe mandaadi küll,» lisas samuti erakonnast välja astunud endine Põlva osakonna juht Tauno Talivee (47). «Võrreldes nelja aasta tagusega oli nüüd ikka üksteisele süstemaatiline ärapanemine,» hindas erakonnast välja visatud Võru valla osakonna juht Andres Punt (52).

Rebane tegi riigikogu valimisteks võimsa kampaania, milles rõhus rahvuskonservatiivsetele väärtustele: keel, kultuuripärand, traditsiooniline perekond, loodushoid ja nii edasi. Talle anti Kagu-Eestis 1343 toetushäält – erakonna kolmas tulemus jättis ta napilt riigikogu ukse taha.

Enne seda oli ta varjusurmast äratanud EKRE Kanepi osakonna ja lennutanud vallavolikokku esimest korda ajaloos EKRE saadikurühma. Isiklikult sai ta vallas teise tulemuse 165 häälega. Martin Helme oli kiitnud, Kagu-Eesti ringkonna halliks kardinaliks nimetatud piirkonna esindaja keskjuhatuses, toonane riigikogulane Merry Aart aga vaikinud.

Teravaks läks eelmisel kevadel-suvel, kui EKRE Kagu-Eesti ringkonna üldkoosolek valis ja järjestas riigikokku kandideerima kümme inimest. Ametlikult oli öeldud, et igaüks tohib kandideerida ükskõik millisele kohale ning otsustab üldkoosolek hääletuse teel. Siis aga hakkas pihta.

«Soovitus tuli Martin Helmelt, et tema näeb Rain Eplerit esinumbrina (Epler on Helme vana sõber ülikoolipäevilt – Postimees). Sellele ei olnud mõtet vastu minna,» nentis Rebane, kelle sõnul eelnes juhatuses survestamine, et igale ringkonnakohale olekski vaid üks kandidaat. «Olen onupojapoliitika vastu, ja see on minu jaoks kõige ehedam onupojapoliitika.»

Ka Merry Aarti soovis Helme kindlasti tulevases fraktsioonis näha, rääkis Rebane. Mõistaandmise tulemusel valis üldkoosolek Epleri esimeseks ja Aarti kolmandaks, kuid teiseks ja neljandaks platseerusid uued tegijad Frosch ja Rebane.

Ootamatult sekkus valikusse veel EKRE keskjuhatus, kes viskas nimekirjast välja Meelis Ivaski ja Mihkel Lipingu. «See tekitas olukorra, kus Võru linnast oli esindatud neli kandidaati, aga Võru vallast ja Põlvast kohalikku kandidaati enam ei olnud,» märkis Punt.

Nende asemele pandud Kalmar Luisk ja Jüri Kaver said koos ringkonna ametliku juhi Lilia Mülleriga valimistel kõige vähem hääli.

Tulumaksutagastuse võiks investeerida III sambasse

Tulumaksutagastuse võiks investeerida III sambasse

Värskest SEB korraldatud uuringust selgus, et kuigi enamasti kasutatakse tulumaksutagastust igapäevakulutusteks, siis 27 protsenti vastajatest investeerib selle ja sama palju, ehk 27 protsenti inimestest paneb tagastatud raha kõrvale mingil kindlal eesmärgil; panga varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin julgustab inimesi investeerima maksutagastuse summa kolmandasse pensionisambasse.

42 protsenti uuringus osalenutest tunnistasid, et tulumaksutagastus läheb igapäevakulutusteks. 18 protsenti kinnitas, et investeerib saadud raha uuesti ning teeb sissemakse kolmanda samba pensionifondi. 9 protsenti kasutavad tagastust, et aktsiatesse ja väärtpaberitesse investeerida, teatas SEB.

Suhkru hinnatõus Eestis oli märtsis EL-i üks kõrgemaid

Suhkru hinnatõus Eestis oli märtsis EL-i üks kõrgemaid

Eurostati andmetel on suhkru hind Euroopa Liidus (EL) tõusnud pidevalt alates 2021. aasta augustist, jõudes tänavu veebruaris ning märtsis möödunud aasta samade kuudega võrreldes 61-protsendise hinnatõusuni; Eestis oli möödunud kuul suhkru hinnatõus 97 protsendiga EL-is teisel kohal.

2022. aasta märtsis oli suhkru inflatsioon EL-is 11 protsenti, 2021. aasta märtsis aga vaid 1,6 protsenti, teatas Eurostat. 

Kõige enam tõusis suhkru hind möödunud kuul aastavõrdluses Tšehhis, 98 protsenti. Tšehhile ja Eestile järgnes Poola 82-protsendise, Saksamaa 72-protsendise ja Läti 70-protsendise hinnatõusuga.

Kõige vähem, 17 protsenti, tõusis suhkru hind märtsis Ungaris. Järgnesid Luksemburg 19 protsendiga, Belgia 35 protsendiga, Bulgaaria 36 protsendiga ja Iirimaa 37 protsendiga.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD