Avaldatud: 27 Juuli 2012

Eestis on arstid tänavu diagnoosinud kahel inimesel malaaria, mis enamasti levib troopilises niiskes kliimas.

Kuigi Eesti kliimas malaaria ei levi on Eesti elanikud peaagu igal aastal nakatunud malaariasse välismaal viibides. Terviseameti andmetel nakatus mullu Eestis malaariasse üks, 2010. aastal üks, 2009. aastal neli, 2007. aastal viis ja 2006. aastal kuus inimest. Ühtegi malaariajuhtumit ei registreerinud arstid 2008. aastal.

Malaaria levib hallasääse hammustuse kaudu. Malaaria on laialdaselt levinud troopikas ja lähistroopikas, sealhulgas suuremas osas mustast Aafrikast, Aasiast ja Ameerikast. Malaaria levib eelkõige piirkondades, kus on soe ja niiske kliima, mis tagab hallasääskedele pidevaks paljunemiseks sobiliku keskkonna. Maailma Terviseorganisatsiooni 2010. aasta malaariaraporti andmetel nakatub aastas malaariasse üle 225 miljoni inimese ning sureb umbes 781 000 inimest. See moodustab 2,23 protsenti kõikidest surmadest maailmas.

Harvaesinevatest haigustest on arstid tänavu Eestis tuvastanud ühe leptospiroosi, kuus neerusündroomiga hemorraagilise palaviku, kaks ehhinokokoosi ja ühe listerioosi haigusjuhu.

Tänavu ei ole Eestis registreeritud kõhutüüfust, botulismi, difteeriat, kaasasündinud süüfilist, leeprat, punetisi, tulareemiat, teetanust, toksoplasmoosi ja trihhinelloosi.

Avaldatud: 27 Juuli 2012

Tartu maakohus ei rahuldanud reedel joomakaaslase surnuks tulistamise eest pikka vanglakaristust kandva mehe taotlust vabastada ta tingimisi enne tähtaega.

Inimese tapnud Aare Tupits on vanglakaristust kandnud alles lühikest aega, samuti peaks ta enne tingimisi vabastamise taotlemist läbima mõne sotsiaalprogrammi, ütles Põlva kohtumaja kohtunik Lembit Käis BNS-ile.

Pärnu maakohtu Paide kohtumaja karistas 1960. aastal sündinud Aare Tupitsat 2009. aasta septembris tapmise, lõhkematerjali hoidmise ning tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest üheksa aasta ja nelja kuu pikkuse vangistusega.

Tupits esitas maakohtu lahendi peale apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtusse, mis jättis tema süüdimõistmise tapmises ja teistes süütegudes küll jõusse, kuid vähendas karistust kahe aasta võrra.

Tupits polnud ka teise astme kohtu lahendiga rahul ning tema kaitsja esitas kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mille loakogu ei andnud sellele aga 2010. aasta veebruaris menetlusluba. Seega jäi Tupitsale mõistetud seitsme aasta ja nelja kuu pikkune vangistus lõplikult jõusse.

Süüdistuse järgi pani Tupits raske kuriteo toime 2008. aasta 18. oktoobri õhtul, kui läks Järvamaal oma kodus alkoholi pruukimise käigus tülli tuttava mehega ning tulistas teda ebaseaduslikust vintpüssist. Kannatanu suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

Avaldatud: 27 Juuli 2012

Kultuurkapital (kulka) toetab oma käesoleva aasta teises jaotuses Traducta stipendiumiprogrammist Eesti kirjanduse tõlkimist võõrkeeltesse 46 880 euroga.

Kõige suurema summaga toetab kulka Andrus Kivirähki raamatu "Mees, kes teadis ussisõnu" tõlkimist prantsuse keelde. Jean-Pierre Minaudier saab selle tarbeks 11 180 eurot.

Emil Tode "Raadio" tõlkimiseks inglise keelde saab Adam V. Krowka 7000 eurot ja Indrek Hargla romaani "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" tõlkimiseks 4000 eurot.

Indrek Hargla romaani "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" tõlkimisel soome keelde toetab kulka Jouko Vanhaneni 6000 euroga. Anna Michalczuk saab Jaan Kaplinski raamatu "Isale" tõlkimiseks poola keelde 5000 eurot.

Eesti kirjanike lühiproosa kogumiku tõlkimisel vene keelde toetab kulka Nelli Meltsi 4000 euroga, Karoly Arpast "Kalevipoja tõlkimisel ungari keelde 3500 euroga, Jüri Talvet saab Juhan Liivi luulevaliku tõlkimiseks inglise keelde koostöös Harvey Lee Hixiga 2500 eurot ja Julijana Velichovska Kristiina Ehini lühilugude tõlkimiseks makedoonia keelde 1100 eurot.

Christo Burman saab Andry Ervaldi muinasjuturaamatu "Muinasjutud muutumistest" tõlkimiseks rootsi keelde ja Nadezda Pchelovodova Indrek Koffi raamatu "Eestluse elujõud" tõlkimiseks udmurdi keelde kulkalt 1000 eurot ning Maarja Kangro Kalju Kruusa valikkogu "Viies tagavararatas" tõlkimiseks itaalia keelde 600 eurot.

Avaldatud: 27 Juuli 2012

Eesti loomakaitse selts (ELS) on viimaste nädalate jooksul saanud mitmeid teateid koeraomanikest, kes on oma lemmikud joogiveeta suvekuumuse kätte jätnud.

Lubamatu on jätta loomi tundideks autosse või mõnda muusse suletud kohta, kus puudub võimalus varjuda kuumuse eest, puudub ligipääs joogiveele ning tekib kuumarabanduse oht, teatas ELS.

Päikese mõjul muutub auto mõne hetkega väga kuumaks ja ka paokile jäetud aknast pole abi. Tavalisel, 21-kraadisel suvepäeval võib pargitud autos tõusta temperatuur ligi 49 kraadini ning seda isegi siis, kui auto on pargitud varjulisse kohta.

Isegi sõitvas autos võib tekkida kasvuhooneefekt, temperatuur tõuseb kõrgele ja õhk ei liigu. Taolisel juhul ei suuda loom end ise jahutada ning tema kehatemperatuur hakkab tõusma.

Kuumal päikesepaistelisel päeval ei ole soovitav minna loomaga pikemale jalutuskäigule. Jalutuskäigud ja treeningud tuleb sättida varahommikusse ja hilisõhtusse, kui on juba jahedam. Koeraomanikel tasub ka teada, et kerge kuumarabanduse puhul tuleb anda koerale juua külma vett ning kasta teda jaheda veega. Vajadusel tuleb kindlasti pöörduda veterinaararsti poole.

Märgates kuumarabanduse tunnustega looma, tuleb võimalusel anda loomale esmaabi - toimetada loom varjulisemasse kohta, anda talle külma vett, kasta jaheda veega, seejärel jälgida looma seisundit ning võimalusel otsida kontakti loomaomanikuga. Siinkohal on oluline silmas pidada, et vastavalt loomakaitseseadusele peab kõikidele loomadele olema ööpäevaringselt tagatud puhas joogivesi.

Märgates kuumal suvepäeval autosse jäetud lemmiklooma, tuleb jätta meelde sõiduki registreerimisnumber, värv, mudel ning otsida sõiduki omanikku lähedal asuvatest kauplustest või mujalt.

Kui tundub, et loomal on halb ning esinevad kuumarabandusele iseloomulikud tunnused, tuleb pöörduda politsei poole või ELS-i infotelefonile 52 67 117 ning teavitada abitus olukorras olevast loomast lisades vajalikud andmed. Soovitav on enne lahkumist ära oodata politsei või loomaomanik.