Kuivõrd Lõuna-Eesti inimesele on pealinna sõit muudetud parajaks kadalipuks, siis tasuks alternatiivina kasutada Riia linna.

Riial on Tallinna ees rida plusse. Kõigepealt loomulikult hind. Pole vist saladus, et Lätis on paljud teenused märksa odavamad kui Eestis, seda tänu asjaolule, et Läti valitsus pole otsustanud kehtestada Eesti kombel väiketarbijatele „vaba” elektriturgu, mis tähendab monopolile veel suurema voli andmist. Eesti Energia tahab ja paneb sobival ajal oma võimsused remonti, kruvib hinna üles, kehtestab mitu korda kõrgema hinna ning mitte keegi ei köhi.

Teiseks on Riia lähemal kui Tallinn. Näiteks Võrust on Riia lennujaama maad ligi 15 km vähem kui Tallinna, Võrumaa lõunaosast arvutatuna on vahe veelgi suurem.

Kolmandaks on Riia tee palju mugavam kui Tallinna oma. Tallinna sõites tuleb läbida kõigepealt Tartu „takistusriba” ja siis taluda mitu tundi tõelist surmamaanteed Tallinn–Tartu. Kagu-Eesti elanike suhtes on näotu, et eestlaste jaoks tähtsaima maantee neljarealiseks ehitus venib kiirusega kilomeeter aastas, mis tähendab, et maantee saab heal juhul valmis alles 140 aasta pärast. Enamik meist ei suuda suure tõenäosusega seda aega ära oodata.

Neljandaks ei koorita Riia tee peal autojuhtidelt kümnist, mida Tallinna teel tehakse läbi kiiruskaamerate. Ilmselt pole Kagu-Eestis autojuhti, kes poleks kordki elus kiiruskaamerale vahele jäänud. Automaat on halastamatu näiteks möödasõitude puhul, mida Tallinna tee peal on kitsa ja kurvilise tee tõttu niigi raske teha ning mis on kiiruskaamerate kaudu maksustatud. On häbilugu, et Tartust pärit Eesti peaminister ei ole suutnud oma ametiaja jooksul Tallinna–Tartu ühenduse probleemi ära lahendada. Selle asemel läheb kogu aur uue raudtee ehitusele, mis uuema info kohaselt ei läbi mitte Tartut, vaid Pärnut, mida on juba niigi õnnistatud hea ja sirge maanteega. Kagu-Eesti rahval tuleb raudtee osaski näppu imeda. Selle alanduse kompenseerimiseks mõjub enesetundele palsamina Liivimaa ajaloolise pealinna Riia eelistamine Tallinna asemel.